Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"loodusvaatlejale" - 3 õppematerjali

õistaimed
6
doc

õistaimed

satuvad soodsatesse arengutingimustesse, siis nad hakkavad idanema. Idu arenguks kasutatakse seemne toitekoes olevaid varuaineid. Kasutatud kirjandus õistaimedest Aher, S. Huulhein. Tallinn, Valgus, 1984. Eesti punane raamat. Ohustatud seened, taimed ja loomad. Tartu, 1998. Eichwald, K. Eesti NSV floora, X kd. Tallinn, Valgus, 1966Eichwald, K., Eilart, J. jt. Eesti NSV floora, IV kd. Tallinn, Valgus, 1969. Eichwald, K., Eilart, J. jt. Haruldasi kaitstavaid taimeliike Eestis. Abiks loodusvaatlejale nr. 53. Tartu, ENSV TA ja ELUS, 1965. Eichwald, K., Kalamees, K. jt. Eesti NSV floora, VIII kd. Tallinn, Valgus, 1971. Eichwald, K., Kask, M. Eesti taimede määraja. Tallinn, Valgus, 1966. Eichwald, K., Kask, M. jt. Eesti NSV floora, III kd. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1959. Eichwald, K., Kask, M. jt. Eesti NSV floora, VI kd. Tallinn, Valgus, 1978. Eichwald, K., Kukk, E. jt. Eesti NSV floora, IX kd. Tallinn, Valgus, 1984. Eilart, J., Kask, M. jt. Eesti NSV floora, V kd

Bioloogia → Bioloogia
43 allalaadimist
Eesti loomastik-Selgrootud
29
doc

Eesti loomastik. Selgrootud

metamorfoosiga. Vastsed väga mitmesuguse välimusega. Kõige arvukam loomarühm, elavad enamasti maismaal, vähem magevetes ning väga vähesed meres. Alamhõimkond: Hulkjalgsed MYRIAPODA Hulkjalgsed on ussikujulised, lülilise kehaga maismaaloomad. Keha jätked on üheharulised. Rindmiku ja tagakeha vahel ei ole selget piiri. Kere lülid on ühesugused, kuid esineb suurte ja väikeste lülide vaheldumine. Liikide arv: 38 Kirjandus: Vilbaste, J. 1953. Eesti tuhatjalgsete määraja. Abiks loodusvaatlejale nr. 12. Tartu Uurija oli Juhan Vilbaste Klass: Sadajalgsed Chilopoda Sadajalgsed on lameda pika keha ja suhteliselt pikemate tundlate ning jäsemetega kui tuhatjalgsed. Kere esimene segment kannab küünisjaid haardjätkeid, mille tipul on mürginäärme ava. Kere segmentatsioon homo- või heteronoomne. Aktiivselt tegutsevad, varjatud eluviisiga röövloomad, tegutsevad pinnases, puude koorealustes käikudes ja mujal varjatud kohtades

Loodus → Loodus
44 allalaadimist
Neid linde me tunneme
36
pdf

Neid linde me tunneme

Oro, J. Hiir rätsepaks. Tallinn: Eesti Raamat 1967 Peterson, K. Eesti linnud. Tartu: Tartu Ülikool 1992 Randla, T. Eesti röövlinnud. Tallinn: Valgus 1976 Raudsik, L. Mõistatusi ja jutte koolieelikutele. Tallinn: Eesti NSV Haridusministeerium 1975 Raukas, A. (koost.). Eesti Loodus. Tallinn: Valgus 1995 Renno, O. Eesti linnuatlas. Tallinn: Valgus 1993 Ribenis, K. Hiir hüppas ja kass kargas. Tallinn: Eesti Keele Instituut 1998 Rootsmäe, L. Rändlindude lahkumine Eestist 1977­1986. Abiks loodusvaatlejale, 90. Tartu: ETA/ELUS 1991 Rootsmäe, L. Rändlindude saabumine Eestisse 1977­1986 I, II. Abiks loodusvaatlejale, 89. Tartu: ETA/ ELUS 1991 Rootsmäe, L., Veroman, H. Eesti laululinnud. Tallinn: Valgus 1974 Rupp, R. Kõik, mida te lindudest veel ei tea. Tallinn: Odamees 2002 Saluri, R. Linnud. Tallinn: Eesti Raamat 1981 Sarve, T. Kõik on ju ime. Tallinn: Eesti Raamat 1985 Tinbergen, N. Uudishimulikud looduseuurijad. Tallinn: Valgus 1984 Urbas, M. Lindudest suulises rahvapärimuses

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun