2. Osa kirjeldatud erinevustest on päritavad, s.t. need on määratud geenidega ja antakse edasi vanematelt lastele 3. Kõik elusorganismid toodavad rohkem järeltulijaid kui on vaja liigi jätkamiseks järeltulijate "ületootmine" 4. Ületootmisest hoolimata on populatsioonide arvukus suhteliselt stabiilne järelikult osa indiviide pole viljakad või ei jää ellu 5. Indiviidid erinevad järeltulijate arvu poolest Loodusliku valiku roll · Loodustingimustele sobivaimate (edukamate) geenidega indiviidid Jäävad ellu Paljunevad rohkem · Kasulike tunnuste valiv talletumine eeldab stabiilset keskkonda · Meeste esiisadeks on pigem esiemad (Roy F. Baumeister) · Kuigi kõikidest elanud inimestest pooled on olnud mehed, on tänase inimpõlve DNA'd kujundanud kaks korda rohkem naisi kui mehi umbes 80% naistest on olnud viljakad võrreldes vaid umbes 40% meestega
Aastatega on suurenenud ka varssade arv. Eelmisel aastal tuli ilmale 21 eesti raskeveohobuse varssa. Sugumärad on võimelised andma igal aastal ühe varsa. 2003.aasta kevadel toimunud Eesti Hobusekasvatajate Seltsi üldkoosolekul kinnitati eesti raskeveohobuste säilitus- ja aretusprogramm. Selle eesmärk on säilitada tõug ning aretada välja mitmekülgse kasutusotstarbega tööhobune, kes vastaks nii kohalikele loodustingimustele kui majanduslikele vajadustele. Paarid valitakse nii, et säiliksid tõule iseloomulikud omadused ega tekiks lähisuguluses olevate loomade omavahelisest ristumisest tingitud puudusi - sigivuse langust ja pärilike haiguste sagenemist. Selleks tuleb laiendada tõu leviala üle kogu Eesti ning kujundada välja uusi aretusliine teiste Euroopa külmaverelist tõugu täkkudega. [1] Alates 1995.aastast toimuvad igal suvel Raskeveohobuste Päevad, kus esitletakse parimaid
Põhjapõdrakasvatuse säilimine, mis tagab suurele osale saamidest majandusliku toimetuleku, on saami kultuuri ja keele säilimise ja elujõu oluline eeldus. Põllumajandusega tegelevatel saamidel olid peamisteks tegevusaladeks vähene karjakasvatus (mõned lehmad, lambad-kitsed ja väike kari põhjapõtrasid) ja maaharimine (heinategu, kartuli-, naeri-, odra- ja kanepikasvatus). Saamid on üks väheseid põhjarahvaid, kellel üldse on võimalik põllumajandusega tegeleda tänu soodsatele loodustingimustele, eriti tänu pikale valgusküllasele suveperioodile, mis võimaldab piisavat taimekasvu. Põllumajanduse ja karjakasvatuse moderniseerimine saami aladel algas 1930. aastatel. Sõja-aastatel kaotasid saamid peaaegu kogu veisekarja. Sõja järel suurenes veisekarjakasvatus seoses uusasustuse levimisega. Moderniseerimine hoogustus 1950. aastatel. Kasutusele võeti uued tehnilised vahendid ja väikepõllundus spetsialiseerus. 1960. aastatest alates on piimakarjakasvatuse osatähtsus vähenenud.
annaabi.ee 
