samuti tuleks säilitada metsades ja parkides vanu puid ja hooneid. Luua rohkem kaitsealasid metsades, soodes ja kolooniate püsialadel, teostada liigi seiret. Tuleb alustada laialdast mõisa- ja linnusekeldrite, samuti bastionikäikude ja muude maa- aluste varjepaikade kordategemist viisil, mis soodustab seal nahkhiirte talvitumist. Lülitada loomastiku kaitseks vajalikud ressursid riigieelarvesse. Tellida tuleks loodusteadlastelt looduskaitse uuendamise tööd, seal hulgas ka seadusandluse uuendamist ning loomastiku andmebaaside koostamist ja täiendamist. Tuleb kindlaks teha nahkhiirte tähtsate elupaikade võrgustik Eestis ning käivitada nende elupaikade ja seal elavate nahkhiirte jälgimise ja kaitse tagamise süsteem. Kaitset vajavate loomaliikide süvendatud õpe tuleks lülitada koolide õppekavadesse. Inimeste teadlikust nahkhiirte olukorrast ja kaitseabinõudest peaks suurendama. Keskkonnainspektsioon ja
samuti ka siis, kui peab tegema valiku ainult värvi järgi täiesti ühesuguste objektide hulgast. Välismaailma värvinähtuste vastuvõtuks ja teadvustamiseks ollakse avatud erinevates olukordades tulenevatest emotsioonidest. Värviline kiirgus toimib, kas inimene seda teadvustab või mitte, alateadvuse ja füsioloogilisel tasandil. 1. VÄRVITEOORIA Kõige varasemad arutlused värvide kohta pärinevad Vana- Kreeka filosoofidelt ja loodusteadlastelt, nagu Pythagoras, Demokritos ja Platon. Nende huvi oli suunatud värvide nägemise ja tunnetamise viiside vastu. Värvitaju seletamiseks oli kaks erinevat seletamiskatset: nägemiskiirguse teooria ja väljavoolu- teooria. Esimese teooria põhjal voolab silmadest välja hõõguv nägemiskiir, mis esemetelt peegeldudes võimaldab silma tagasi jõudes eset näha ning teise teooria põhjal kiirgavad esemed ise värvilisi kiiri. 1.1. Isaac Newtoni värviteooria
Igal värvil on iseloomulik rastrinurk. See tähendab, et Kristo pruuni silma trükkimiseks ofsett- trükis ei kasutata pruuni värvipurki, vaid kõik toonid saavad õige ilme vaataja silmas seguneva nelja põhivärvi täppide kombinatsioonidena. Impressionistid uurisid suure kirega sedasama kuidas värvilaikudega meelitada silma ja aju tajuma hoopis uut värvi. Värvide uurimise ajaloost Kõige varasemad arutlused värvide kohta pärinevad Vana- Kreeka filosoofidelt ja loodusteadlastelt, nagu Phytagoras, demokritos ja Platon. Nende huvi oli suunatud eelkõige värvide nägemise ja tunnetamise viiside vastu. Värvitaju seletamiseks oli kaks erinevat , enamasti kombineeritud seletamiskatset: nägemiskiirguse teooria ja väljavoolu-teooria. Esimese teooria põhjal voolab silmadest välja hõõguv nägemiskiir, mis esemetelt peegeldudes võimaldab silma tagasi jõudes eset näha. Teise teooria põhjal kiirgavad esemed ise värvilisi kiiri.