oma venna Erasmusega Edinburghi Ülikooli, kaks aastat hiljem astus ta aga Cambridge Ülikooli usuteaduse valdkonda, kuid usuteadus ei huvitanud teda eriti, tema meeli tõmbas looduse juurde. Kui Darwin oli usuteaduskonnas Cambridge Ülikoolis, võttis botaanika professor J.S.Henslow ta enda käe alla, ning Johnist sai Darwini juhendaja. Aastal 1831 lõpetas Darwin ülikooli sai ta bakalaureusekraadi, siis soovitas Henslow teda HMS Beagelsi pardale kui loodusteadlasena. Laev, mille kapten oli Robert FitzRoy, pidi asuma 5-aastasele ümbermaailmareisile. Sellest reisist sai Darwini jaoks ühekordne võimalus elus. 27. detsember 1831 HMS Beagel alustas oma reisi ümber maailma. Reisi jooksul kogus Darwin erinevaid looduslike isendeid- linnud, taimed ja kivistised. Läbi praktiliste teadusuuringute ja ekperimente, sai ta ainulaadse võimaluse jälgida tähelepanelikult botaanika, zooloogia ja geoloogia põhimõtteid
Elas 1918. aastast Eestis Virumaal Mõtlikul ja 1924-1930 Tallinnas. Alexander von Bunge suri Tallinnas 19. jaanuaril 1930. aastal. Teadustegevus: Pärast ülikooli lõpetamist kaitses A. von Bunge 1880. aastal doktori väitekirja teemal "Uurimus kahepaiksete, roomajate ja lindude vaagnavöö arenguloost". Asunud seejärel ordinaatorina tööle Peterburi Püha Maria-Magdaleena haiglas, algasid tema ekspeditsioonid polaaraladele. 1881. aastal kutsuti ta arsti ja loodusteadlasena osa võtma Vene Geograafia Seltsi poolt organiseeritavast Leena-ekspeditsioonist. Enne seda täiendas ta Teaduste Akadeemias teadmisi zooloogias ja geoloogias. Bunge tegi Leena delta alale rajatud polaarjaamas astronoomilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi ning geofüüsikalisi uuringuid. Samuti kaardistas ta uuritava ala. Peterburi saadeti sealt rikkalik kivimikogu ja herbaarium ning leitud ja väljakaevatud mammutiluustik. Naasnud 1884. aasta lõpul Irkutskisse, algas
28. novembril 1826 Pliniuse Seltsi nimelisse loodusteadusliku suunitlusega üliõpilasrühma. 1828 aastal saatis Isa Darwini Cambridge'i Ülikooli, et temast sai vaimulik Cambridge Juba noore mehena Darwin kuulus teadlaste eliiti. Merereis Beagle'il Reis algas Plymouthi sadamast ja kestis kokku viis aastat. Kogutud näidised (koos kirjeldusega) saatis posti teel Cambridge'i, koos kirjadega ta perekonnale. Tema kuulsus loodusteadlasena algaski tänu reisi ajal kogutud näidistele. Merel olles vaevas Darwinit tihti merehaigus. Darwini poolt läbitud viie aastase reisi marsruut koos peatustega. Abielu Darwin abiellus emapoolse nõoga Emma Wedgwoodiga. George Richmondi akvarell 1840. aastast. Darwini perekonnas oli kümme last, kellest kolm suri varases eas Darwini evolutsiooni teooriad
geoloogilisi uuringuid ja botaanilist kollektsioneerimist. Ta pööras tähelepanu geoloogiliste ladestiste, fossiilide ja elusorganismide mitmekesisusele ning kogus seejuures suure hulga elusorganismide, kellest mitmed olid teadusele enne tundmatud, näidiskollektsiooni. Reisil peetud vahepeatustel saatis Darwin kogutud näidised (koos kirjeldustega) posti teel Cambridge'i, koos kirjadega ta perekonnale, mis sisaldasid koopiaid ta päevikust selgituseks, mida ta oli leidnud. Tema kuulsus loodusteadlasena algaski tänu reisi ajal kogutud näidistele. (Charles...) Reisi jooksul jõudis Darwin kirjutada reisipäeviku "The Voyage of the Beagle". Selles ta summeeris kokku nii näidised, mis ta oli leidnud, kui sotsiaalsed, poliitilised ja antropoloogilised visioonid retkel kohatud inimestest, nii alg- kui ka Lääne uusasukatest. (Charles...) Darwin tegi retkel palju muidki avastusi, millest osa peeti eriti tähtsateks. Nii märkas
olnud eemaldatud evolutsiooniteooria. Hetkel tuleb siiski tunnistada, et maailmas ei ole teadaolevalt olemas ühtegi teooriat või hüpoteesi, mis suudaks evolutsioonibioloogias darvinistliku teooriaga konkureerida. Huvi Darwini tööde vastu suureneb jätkuvalt. Seda 3 hoolimata sellest, et järjest rohkem räägitakse ning püütakse tõestada elu teispoolsuses ja vaimude maailmas. Idee oma teooriate ja antud teose kirjutamiseks sai ta viibides loodusteadlasena Tema Majesteedi laeval Beagle. Lõuna-Ameerikasse jõudes oli ta rabatud sealsete olendite levikust ja tolle mandri praeguste ja varasemate asukate geoloogilisest suhetest, mõistes et just siin võibki peituda võti liikide tekkimisele. Kui siiani oli te uskunud, et iga liik on iseseisvalt loodud nagu ka enamik teisi, siis nüüdsed avastused panid teda sellest kõiges kahtlema. 1837. Aastal merereisilt tagasi jõudes hakkaski ta otsima vastust liikide tekkimise tagamaadele ja
annaabi.ee 
