sajandi tööstusrevolutsioonis. White ei usu, et teaduse ja tehnika areng oleks piisav vahend ökoloogiliste probleemide lahendamiseks, kuna teadus ja tehnika on mõjutatud ,,õigest kristlikust õpetusest" , et suhtumine loodusesse on üleolev. Inimesed ei tunnista oma loodusuhte religioosset algupära. White leiab, et olukorra muutmiseks vajalikud abinõud peaksid olema religioosset laadi. Selleks peaksime päris algusest pihta hakkama ning ome eesmärgid ja oma loodussuhted uuesti läbi mõtlema ja tunnetama. · Inimesekeskne Peremehest kohavalitseja ja põlluharija eetika. Inimese mõtlemise juurde kuulub arusaam, et looduse ja loomade kohtlemist reguleerivad ainult inimeste omavahelised suhted. Loodus on vaid vahend inimese vajaduste võimalikult paremaks rahuldamiseks. Kõige aluseks on inimese suhtumine teise inimesse ja religioosse taustaga kaitsetraditsioon. Peremehe eetika
Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumisest loodusesse. 1664 Rootsi metsaseadus laienes
püüdes kaitsta mingit liiki tuleb võtta arvesse ka neid tähendusseoseid, mis sellel liigil keskkonnaga on!; bioontoloogilist monaadi on rikutud nt meredes, kus inimtekkelised helid, mis mereloomade kommunikatsiooni takistavad 28.10.15 Looduse analüüsivõimalused Mõistena on ,,loodus" mitmetähenduslik ja ta võib uurimisobjektina kultuuri seisukohalt hõlmata väga erinevaid asju. Vaatenurkade mitmekesisus tuleneb: Inimese kui liigi iseärasusest mitmekesised loodussuhted tingivad erinevaid looduskasutuse vorme ning sellest tulenevalt erinevaid mõistekäsitlusi ja teooriaid. Inimese kultuurilisest ja ajaloolisest mitmekesisusest ja dünaamikast erinevad diskursused ja väärtushinnangud, loodussuhete ajaloolised kujunemispõhjused, sh religiooni mõjud Looduse analüüsivõimalused Looduse mitmekesisusega tegelemisel võib aidata semiootiline vaatepunkt, nt Walter Kochi 2 vaadet (nende kooseksisteerimist nimetab diperspektivismiks): 1)
annaabi.ee 
