inimesed teatud "loomulikus" statuses, kus igaühel olid oma seadused, aga kui aeg edasi läks tekkisid teatud grupid, kus esines juba kindel kultuur. Siit järeldub see, et loodusseisund esines, kui üldse esines väga kaua aega tagasi ja inimesed on juba kaugel ajal pooldanud sellist ühiskonnakorraldust, kus oleks mingi süsteem ja seadused. Ka erinevad filosoofid ei taha väita, kas loodusseisund on eksisteerinud. Jean-Jacques Rousseau arvas aga nii, et loodusseisundist "tsiviilühiskonnani" jõudmiseks oleks olnud tarvis nii palju aega, et oleks pühaduseteotus eeldada, justnagu oleksid moodsad ühiskonnad tekkinud sel viisil. Ta väitis, et üleminekuks vajalik aeg oleks olnud pikem, kui on maailma vanus pühakirja järgi. Aga teisest küljest uskus Rousseau, et nüüdisajal leidub näiteid loodusseisundis elavatest rahvastest, samas kui John Locke arvas, et see peab paika paljude seitsmeteistkümnenda sajandi Ameerika rahvarühmade kohta" (Wolff, 1996)
Selgitage! On mõlemat. Normatiivse poole pealt üritatakse teha selgeks ideaalseid reegleid või mõõdupuid. Deskriptiivse külje pealt tahetakse selgeks teha, et kuidas asjad peaksid olema: mis on õige, õiglane või moraalselt korrektne. Loodusseisund 1. Mis eesmärki teenib loodusseisundis kujutus? Kuna loodusseisundit me reaalselt luua ei saa me ei saa lihtsalt riiki tühistada siis tuleb meil looduseisund mõtteeksperimendina läbi viia. 2. Mida arvab Hobbes loodusseisundist? Hobbesi järgi pole midagi hullemat, kui elu ilma riigi kaitseta. Hobbesi järgi viib valitsuse puudumine meid ränkadesse konfliktidesse. Loodusseisund kui sõjaseisund. See on seisund, kus igaüks on õigusega umbusklik iga teise suhtes, ja just umbusk, mitte lihtsalt egoism või sadism, viib sõjani, kus inimesed ründavad kasu, julgeoleku ja maine pärast. See sõda toidab ennast ise, sest mõistlik kahtlus vägivaldse käitumise võimalikkuses viib üha kasvavale vägivallaspiraalile.
Sellised positiivsed seadused, mis pole kooskõlas loomuseadusega, ei ole tõelised seadused, vaid võltsseadused. Maailm on ratsionaalselt korrastatud, väärtused ja normid on selle osad. Selle teooria järgi on moraal inimloomuse funktsioon. 30. Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima? · Hobbes'i ,,Leviaatan" annab minimaalse õigustuse moraalile üldises mõttes. Moraal on vajalik, et pääseda ,,loodusseisundist". · Platoni ,,Riigis" vastab Sokrates Glaukose loole Gygesest, et meile on kasulik olla moraalne, viidates hinge harmoonia ideele ja väites, et ebamoraalsus laostab inimese seestpoolt. · Religiooni järgi tasub Jumal inimestele või karistab neid nende vooruse või pahe alusel. See on uskliku alus olla moraalne. · Ühiskonna alalhoidmiseks tuleb leppida mõnikord teatud kahjuga, et saada pikas perspektiivis kasu. Selleks, et pälvida
Sellised positiivsed seadused, mis pole kooskõlas loomuseadusega, ei ole tõelised seadused, vaid võltsseadused. Maailm on ratsionaalselt korrastatud, väärtused ja normid on selle osad. Selle teooria järgi on moraal inimloomuse funktsioon. 30. Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima? Hobbes'i „Leviaatan“ annab minimaalse õigustuse moraalile üldises mõttes. Moraal on vajalik, et pääseda „loodusseisundist“. Platoni „Riigis“ vastab Sokrates Glaukose loole Gygesest, et meile on kasulik olla moraalne, viidates hinge harmoonia ideele ja väites, et ebamoraalsus laostab inimese seestpoolt. Religiooni järgi tasub Jumal inimestele või karistab neid nende vooruse või pahe alusel. See on uskliku alus olla moraalne. Ühiskonna alalhoidmiseks tuleb leppida mõnikord teatud kahjuga, et saada pikas perspektiivis kasu
annaabi.ee 
