ee/Aafrika/maroko.htm http://www.reisiekspert.ee/default.asp/ac/riik/lan/ee/id/73 http://www.reisiguru.ee/riikID/147 http://www.wordtravels.com/Travelguide/Countries/Morocco/Climate http://www.wordtravels.com/Travelguide/Countries/Morocco/Climate Eesti ja Maroko Marokol on kehtiv vabakaubandusleping Ameerika Ühendriikidega. Euroopa Liidu ja Maroko vaheline vabakaubandusleping jõustub loodetavasti 2010.- 2012. aastal. Marokos oluliseks loodusressursiks on kalavarud, fosfaatide kaevandused ja vee-energia, 2000. aastal avastati Maroko idaosas ka naftavarud. Maroko ekspordi peamised sihtturud olid 2009. aastal Hispaania (22%), Prantsusmaa (20,2%), India (4,9%) ja Itaalia (4%). Peamised ekspordiartiklid olid: rõivad ja tekstiil; elektroonilised komponendid; mitteorgaanilised kemikaalid; toormineraalid; väetised; naftatooted; tsitrusviljad; juurviljad ning kala ja kalatooted. Eesti peamised ekspordiartiklid 2004. a
teod Kasvatatavad loomad ja keskonnaprobleemid 30% põllum toodangust annab loomakasvatus. Põhilised kasvatavad loomad: veised, lambad ja kitsed. Lisaks peetakse eesleid, muuli, hobuseid ja kaameleid. Põhilised keskonnaprobleemid: kõrbestumine ja ülekarjatamine. Lisaks erosioon ja puhtavee reostusprobleem. Majandus Euroopa ja Aafrika vahel sidelüliks olemine soodustab turismi, põllumajandust ning tekstiilitööstust. Oluliseks loodusressursiks on kalavarud, fosfaatide kaevandused ja vee- energia. 2000. aastal avastati Maroko idaosas ka naftavarud. Lisaks rahvusvaheliste ettevõtete investeeringud telekommunikatsioonisektorisse ning väljaspool kodumaad elavate marokolaste rahasiirded. Maroko majandus arvudes: SKP: 53,7 miljardit SKP kasv: 2,5% aastas Inflatsioon: 2.1% aastas Töötusemäär: 9,7 % rahvastikust Eksport: Riided ja tekstiil, elektroonilised osad, Eksport kala, aedviljad,
Cl-Na-Ca –tüüpi veele oli iseloomulik kõrge broomi ja fluoriidiooni sisaldus. Kärdla mineraalvee puurkaev oli käigus kuni 1991. Aastani keskmise tarbimisega 3 m3/ööpäevas ja “Hiiu Kaluri” villitud mineraalvesi ”Kärdla” oli aastaid müügil. Praegusel ajal mineraalvett ei toodeta ja tootmiseks muretsetud seadmestik suurelt osalt hävinenud. See ei tähenda seda, et mineraalvesi ei omaks perspektiivi (Suuroja, Kadastik, 1999). Mets Oluliseks loodusressursiks Hiiumaal on ka mets. Hiiumaa on metsarikas. Metsad moodustavad ligi 70 % saare pindalast, olles sellega kõige metsasem maakond Eestis. 9% metsadest on looduskaitse all (Tross, 1999). Põhiliseks puuliigiks on mänd, järgneb kask ja kuusk. Suur on väärislehtpuude (tamm, saar, must lepp) osatähtsus. Suuremad metsamassiivid asuvad saare lääne-ja keskosas, Kõpu ja Tahkuna poolsaarel. Metsavaesemad on ida-ja lõunaosa. Metsandus on Hiiumaal kiirelt arenev majandusharu. 1999a. moodustas
annaabi.ee 
