Näiteks „kuninga pärn“ ja „Kerikmägi“ Tebaepunktide tekst on lühike ja sisutihe, kuid lihtsalt loetav. Teabetekstid on kinnitatud tulpadele nagu näha allpool asuval joonisel 1 ja teksti näide on toodud joonisel 2. Pildid ei ole tehtud samast punktist. Joonis 1. Hiinlaste haua rajapunkt, koos seda märgistava tulbaga 4 Joonis 2. Põlismänni rajapunkti tekst Loodusrajal olevate objektide, liikide, loodusväärtuste kirjeldused ja autori kommentaarid. 1. Looduse õpperada algab. Sellest, kust sai Vapramäe oma nime on mitmeid legende. Ühe legendi järgi on Vapramägi endine linnamägi. Linnamäe vanema Vapra nime järgi, mille andnud rahvas talle tema vapruse eest, ongi Vapramägi oma nime saanud. Teise legendi järgi hakati Vapramäeks kutsuma mäge, kus Kalevipoeg Tõra
maastikku, mitte piinliku täpsusega väljamõõdetud lillepeenraid. Võib oletada, et ka pargi kujundamisel sai ta indu Balmorali lossi ümbritsevast maastikust. Kuna loss on ehitatud kõrgendikule ja vaatega järvele ja metsadele, on loodus toodud näiliselt lossile lähemale. Vanadelt fotodelt on näha, et lossi taga ja külgedel paiknesid väikesed parterid, kus muru sees kasvasid roosid, kaugemal laius vabakujuline inglise stiilis park. Alatskivi lossi park on korrastatud, siin saab käia loodusrajal nii üksi kui giidiga otsides nii mõisa- kui teisi kultuuripärandi jälgi. Lossi ümbritseb erinevate kõrgustega maakivist müür, mille lai läänevärav on kahjuks hävinud. Põhjapool sinetab orus Alatskivi järv. Ümber järve on matkarada, mis viib tutvuma mõisaaegsete pärandkultuuriobjektidega: Truuduse tamm, Punane allikas, Apollo kuju asukoht, Linnamägi.Restaureeritud on 2,2 ha Alatskivi lossi lähiümbruse pargiala, pargi
vaid kaks kividest kaitsemuuli. Läbi aastate on sadamat uuendatud nind süvendatud. Enne II maailmasõda oli sadam kasutusel nii kauba- kui reisisadamana. Tänaseks on Orjaku sadamast kujunenud külalissadam jahtidele koos väikese kalasadama osaga kohalikele kaluritele. Sadamast 1 km kaugusel asub loodusrada ja linnuvaatlustorn. PAUS pool tundi. Soovijad saavad kas Orjaku sadama pubis keha kinnitada või loodusrajal kõndida. Jätkame ringsõitu saarel ning järgmiseks peatuskohaks on Sõru sadam.Sadam asub Emmaste vallas Pärna külas ning asub Soela väina ääres. Sadama peamiseks tegevusalaks on Saaremaa ja Hiiumaa vahelise parvlaevaliini teenendamine. Laevatee viib Sõrust Saaremaale Leisi valda Triigi sadamasse. Sõru sadama kanal on kodusadamaks 1939.aastal ehitatud kolmemastilisele purjelaevale ,,Alar".
annaabi.ee 
