Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. Vaadeldud ajalõik Vincent van Goghi elust on 5 aastat. Kunstnik oli vaadeldud perioodi alguses 32 aastane. Selle aja jooksul muutus tema pintslikiri impressionistlikumaks, valguse ja varju käsitlus muutus märgatumaks ning teoste meeleolu süngemaks. Koloriit on ühtlane. Objektide kontuurid- natüürmortidel selgemad, looduspiltidel ebaselged. Kunstnik annab kujutatavat edasi ruumilisena. Suuremad värvipinnad ei ole kaetud ühtlase värvipinnaga vaid pintlitõmmetega. Teoste meeleolu on enamasti sünge ja tõsine. Paul Gauguin (1843- 1903) Kunstniku looming muutus värvilisemaks, selgelt väljatoodud varjud, täpsed kontuurid. Alguses on maalid väga sünged ja tumedad, raske on eristada, mis pildil kujutatakse. Igal pildi on sügav tähendus. Suhteliselt ebakorrektne. Võrdlus:
Eestimaa pärast. Hästi väljendub see näiteks luuletuses ,,Laul vabadusest" Aost aoni tallab sinu jalg. Ütle, ekllele sõtkud leiba? Mina näen, võõra mehe see jälg, Üle astub mis lapse laiba Sinu süda on see, minu kodumaa, Mis öösiti sõidab halli. Su valust ja häbist nutta saan, Südamega kui lüükase palli. Sellel perioodil on väga suur osa ka loodusluulel. Seda ei ole Visnapuu varasemates luulekogudes eriti olnud, kuid nüüd suur rõhk just looduspiltidel. Eriti domineerivad need kogus ,, Päike ja jõgi", kus on rohkelt emotsionaalseid ja tundelisi loodusmuljeid. Näiteks luuletus ,, Metsas": Keset kõrgeid mände leegib tuli, Suits kui kütises all tüve laiub, Aurab nagu lubjaahju suust. Kuuse sammaöhabemen on tali, Jäisi purikaid ja lumepuru Ripub alla nagu jõulupuust. Rähn- üks kena kirvemees- see raiub, Kuni leiab kätte tõugu peidet uru. 1940.date aastate teisel poolel põgenes ta välismaale. 1941
laps, kes ristiti Bernhardiks, kuid hiljem soovis asajosaline oma nimest h-tähe ära kaotada. Niisiis on Bernard Kangro sündinud uue kalendri järgi 18. septembril 1910. Õde-venda Kangrod kasvasid Rüütli talu turvalistes oludes Kaelakandjaks, ei kimbutanud neid ka ohtlikud lastehaigused. Meeldiv kodu ja selle ümbrus andsid tulevasele kirjanikule rohkesti looduselamusi ning teavet rohttaimede ning puude kohta. Võib pidada ootuspäraseks, et Kangro esimene luuletuskogu rajaneb täpsetel looduspiltidel (Kruus, 2003: 13). Kangro lapsepõlv möödus suurte ajalooliste sündmuste taustal Esimene maailmasõda, Eesti iseseisvus, Vabadussõda. Aga sel ajal ei haaranud ajalugu nii sügavalt tavaliste inimeste ellu. Sõdurid peatusid küll ka Rüütlil ja üks neist kinkis poisile omatehtud ,,lauliku", et ta võiks sinna tolleaegsete noorte inimeste eeskujul laule kirjutada. Sinna raamatusse kirjutaski tulevane luuletaja esimese omatehtud värsi (Ristikivi, 1967: 8).