Kalahari kõrb (Lühireferaat) Marianna Golovina 8.c klass Kalahari kõrb (looduspiirkond) asub (Aafrika maailmajaos) Lõuna-Aafrika siseosas. Asub Lõuna-, Namiibia- ning Botswana Aafrika riikide piirkonnas. Kalahari kõrbe pindala on ligi 930 000km2 ning ulatub lõunas kuni Oranje jõeni. Kalahari kõrb on üks palavamaid ja metsikumaid kogu maakeral. Novembris, Lõuna-Aafrika palavaimal kuul- novembris, jäävad veetuks Kalahari kaevud ning kuivavad puudki. Kalahari temperatuur võib ulatuda kuni 40°C , keskmaksimaalne temperatuur- 29°C, aga keskminimaalne 12°C
Rahvusvahelised firmad? Rahvusvahelised firmad on ettevõtted, mis tegutsevad mitmes riigis. Rahvusvahelistel firmadel on oluline välja tuua kaks mõistet. päritolumaa – on riik, kus firma tekkis ja tugevnes enne rahvusvaheliseks saamist. Asukohamaa – on riik, kus firma on rajanud ettevõtteid, osakondi kontoreid. 10. Pilet Ränded ja selle põhjused? Rännatakse põhjusel, et palk on väike, halvad elamistingimused, väike töökohtade ja õppimiskohtade arv, ebasoodne looduspiirkond (looduskaitsekatastroofid), ebameeldiv üksluine sotsiaalne keskkond. Takistuseks rändamisel: kaugus, infopuudus, rände maksumus. Maailma usundid: Kristlik religioon (kujunes 2k aastat tagasi, kõige levinum usk), Judaism (üks vanimaid religioone), Islam (osades riikides õigussüsteemi aluseks), Hinduism (neid on üle 700 miljoni, enamik elab Indias), Buddism (hinduismist arenenud), Konfutsianism (Ida-Aasia moraaliõpetus). Nimeta ja tähista kaardil agrokliimavöötmed. Polaarkliima,
Loomadest kohtab siin viiksjänest, kõrbepüüd ehk sadzat, kaameleid ja harva ka punast hunti. Asustus on väga hõre, tegeldakse peamiselt karjandusega (kaamelid, lambad, hobused). Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Kalahari KALAHARI looduspiirkond LõunaAafrika siseosas, ulatub lõunas Oranje jõeni. Pindala ligikaudu 1 mln. km2. Hõlmab 900 1000 m üle merepinna paikneva nõo, mida äärestavad läänest ja idast astangulised platood ja madalad pangasahelikud. Mandriline troopiline kliima, sademeid 150 (lõunas) 1000 mm (põhjas) aastas. Sademeid on siin rohkem kui tavalistes kõrbetes. Kuumuski ei tõuse siin üle 45°C. Põhjas hõre mets ja savann , lõunas poolkõrb ja kuni 100 meetri kõrguste luidetega kõrb
(Oxycoccus palustris) ja väikeseviljaline jõhvikas (Oxycoccus microcarpus). Nigula Looduskaitsealal on juba kolm aastat tegeldud metsloomade ravimise, hooldamise ja tagasiaitamisega loodusse (Nigula Metsloomade Taastuskeskus). Nigula raba on Pärnumaa lõunaosas üks arvestatavamaid veereservuaare. 5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab? Raba kõige silmatorkavamad elustajad on linnud. Inimtegevusest üsna vähe mõjustatud maastikuna pakub see looduspiirkond pesitsemisvõimalusi mitmetele haruldastele ja ohustatud linnuliikidele. Siin leidub kalakotkaid (Pandion haliaetus), kaljukotkaid (Aquila chrysaetos), madukotkaid (Circaetus gallicus), sõtkaid (Bucephala clangula), vihitajaid (Tringa hypoleucos), punajalg-tilder (Tringa totanus), kadakatäks (Saxicola rubetra) ja punaselg-õgija (Lanius collurio). Kõrvuti tavaliste puistulindudega pesitseb siin regulaarselt haruldane ja ohustatud valgeselg-kirjurähn (Dendrocopus leucotos),
annaabi.ee 
