kahjustavad keskkonnamõjud on seotud välisõhu saastatusega, vee halva kvaliteediga ja ebapiisavate sanitaaroludega. Hoopis vähem teatakse ohtlike kemikaalide mõjust tervisele. Üks keskkonna- ja terviseprobleem on müra. Transport, eriti linnapiirkondades, on üks peamisi õhu- ja mürasaaste tekitajaid. Kliimamuutused ja osooni lagunemine võivad samuti kahjustada inimtervist. Kliimamuutused aitavad kaasa nakkushaiguste tekkele ja levikule. Inimtervist on alati ohustanud loodusohud, nagu tormid, üleujutused, tulekahjud, maalihked ja põuad. Õhu hea kvaliteet on eluliselt tähtis kõigile elusorganismidele. Kui õhk on saastatud, võib see põhjustada inimestele ja loomadele kõikvõimalikke tervisehädasid. Välisõhk on üks keskkonna elutähtsatest komponentidest. Välisõhuna peame silmas eelkõige maapinnalähedast õhukihti. Õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast
lahe (Lõuna-Hiina mere osa) ääres. Malai poolsaare läänekülg on Andamani mere ääres. (http://et.wikipedia.org/wiki/Tai) Kaart: (http://www.phrasebase.com/estonian/countries/index.php?&cat=125&newpage=Maps) 3.Looduslikud tingimused 1. Loodusvarad: tina, maagaas, volfram, tantaal, puit, plii, kala, kips, pruusüsi, fluoriit. 2. Pinnamood: kesk-tasandik, Khorat platoo, mäestik. 3. Üldine kliima: troopiline, vihmane, soe, pilvine, edela tuuled, kuiv. 4. Loodusohud: põud, maa vajumine. (http://www.phrasebase.com/estonian/countries/index.php? &cat=125&newpage=Geography) Pinnamoodu kaart: (http://images.nationmaster.com/images/motw/middle_east_and_asia/thailand_veg_1974.jpg) Riigi globaliseeruv infoühiskond 1Riigi arengutase Põllumajanduse osakaal SKPs: 9.90 % Tööstuse osakaal SKPs: 44.10 % Teeninduse osakaal SKPs: 46.00 % Thailand Inflatsiooni tase: 4.50 % Turism: 8,651,000.00 külastajat aastas
tubakakasvatamist, lõunapool asuvad viljapuuaiad ja kasvatatakse ka rohkem köögivilju. Kliima talveti pehme ja vihmane, suveti kuiv. Kõrgeimad mäed Kreekas on järgmised: Olympos Makedonia 2904 m, Smolikas Ipiros 2631 m, Grammos Ipiros 2521 m, Voras Makedonia 2519 m ja Giona Sterea Ellada 2507m. (2) (3) Üldandmed Pindala Veekogusid Niisutatud maa-ala (1998.a) Elanikke (2003. a) Keskmine temperatuur Loodusohud kreeklase toiduvalik Tervisenäitajad 4 Poliitiline süsteem Kreeka on parlamentaarne vabariik. Iseseisvusvõitlust alustas Kreeka 1821. aastal ning nende iseseisvussõda lõppes Ottomani impeeriumist lahkulöömisega. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa survel sai Kreeka 1830 iseseisvaks. Monarhia kaotati 8. detsembri 1974. aasta referendumi tulemusel, mille järgselt kutsuti kokku parlament ja moodustati valitsus.
Kliimat mõjutavad Põhja-Atlandi hoovuse lähedus, mägine pinnamood ja suur meridionaalne ulatus. Kliima on väga mereline: talv pehme ja suvi jahe ning sajune. Mäestikest fjordidesse laskuvad jõed on lühikesed, kuid vee- ja energiarikkad ning läbi aasta suht. ühtlase vooluhulgaga ja suure langusega. Norra on ka järvederikas maa, need moodustavad 4,7% pindalast. Suure osa pindalast hõlmavad paljad kaljud ja tundra. Mets katab 25% territooriumist ning 90% metsast on okasmets. Peamised loodusohud on rannikul ja mägedes rusuvoolud, savipinnasel maalihked ja merel tormid. Maavaradest leidub Norras rauda, titaani, niklit, molübdeeni, vaske ja tinamaaki ning kromiiti ja püriiti ja Teravmägedel koksistuvat kivisütt; majanduslikult tähtsamad on Põhjamere nafta- ja maagaasimaardlad. Norra majandus tugineb vabaturule ja tugevale riiklikule sektorile, valitsus kontrollib kõiki olulisemaid majandusharusid. Riigieelarve suurim tuluallikas on käibemaks, tulumaks
annaabi.ee 
