Nimede eestistamise põhjused: kokkupuude rahvastega, eestlaste asumine paigas. 3. Kohanimede liigitused suuruse, päritolu ja denotaadi järgi. Kohanimede vorm ja keelsus. Mis on kohanimi? Inimese jaoks olulise geograafilise objekti nimi. Ebaolulist ei nimetata. Kui huvi kaob, kaob ka objekti nimi (tavaline põldude nimede puhul). Samas võib nimi säilida, aga objekt ise muutub. o asustusüksused; o omandisuhtega seotud nimed; o loodusnimed (orientiirid); Kohanimed tähistavad geograafilisi objekte ja liigendavad maastikku inimese vajaduse järgi. Rohkem on kohanimesid seal, kus inimene aktiivselt tegutseb, ja rannal, kus nimerohkust tingib maastikuvormide mitmekesisus. Kohanimesid nime (= tähis = keeleline väljend) järgi liigitatakse nii: a) keelsus d) vanus
Algustäht. Võõrkeele nimede puhul tavaks, et algustäht jääb muutmata kui ladinapärase nimega. Kui nimi mõnes muus kirjas, siis rakendada oma reegleid. Kohanimede liigitusi, struktuur. TOPOFORMANDID. Mis on kohanimi? Geograafilise objekti nimi, maapinnal paiknev objekt. Liikuvad rajatised kohanimede alla ei kuulu. Nimi antakse sellele, mis on oluline: asutusüksused (ülemaailne nähtus), omandisuhtega seotud nimed (maade kinnistamine, mis toovad kaasa nimetamise vajaduse), loodusnimed (põhjus see, et mõnd kohta käsitletakse orientiirina. Liigutakse maastikul, põhjus, miks nimi pannakse). Eestis olemas kohanime kogu, Eestis kogutud 0,5 mln nime, võiks olla kuni 1,5 mln palju maa-alalisi ja ajalisi lünki. Soomes 2 2,5 mln. Soomes arvutusi selle kohta, palju nimesid tiheduse järgi on 3-4 nime ruutkilomeetri kohta. Nimetihedus sõltub sellest, milline on maastik ja rahvastik, kes seal elab. Kaks piirkonda,
kõrval ka Külaoru, Võõpsu. Võru Instituut soovis, et ajaloolise Võrumaa piires kirjutataks kohanimed Eesti põhikaardile vastavalt paikkondlikus võru keeles enamlevinud hääldusele. Vabariigi Valitsuse kohanimekomisjon aktsepteeris seda kava mööndusega, et ametlikult määratud kohanimed (külanimed, vooluvete nimed) peavad kaardil olema ametlikul kirjakujul ja häälduspärane murdekuju võib olla antud sulgudes. Ametlikult määramata kohanimede (mitteametlikud külad ja loodusnimed) osas lubati piirduda ainult murdelisele originaalhääldusele vastava kirjapildiga. Sellest otsusest ajendatult andis Emakeele Selts välja soovitused (Päll 1997), kuidas kohanimede võrupärast hääldust kirjapildis edasi anda. Võru Instituut nõustus üldiselt nende soovitustega, kuid taotles lisaks võimalust märkida põhikaardil ka kohanimes esinevat eriti tugevat palatalisatsiooni, sest nii märkimata jätmine, nagu Tona, Kolo, kui ka j-ga
annaabi.ee 
