taastada. Tegelikult seostub parkide elujõud otseselt omaniku või valdajaga: sellega, kui palju see temast hoolib ja mida pargi ilme juures oluliseks peetakse. Hooldustööd jagunevad ühekordseteks (näiteks võsastunud alade puhastamine) ja regulaarseteks (näiteks niitmine).Võsa ei teki, kui kogu pargiala vähemalt kord aastas korralikult niita. Pargi esinduslikumaid muruplatse, nagu esi- ja tagaväljak, tuleks niita suve jooksul korduvalt, kaugemad osad võib jätta looduslikumaks: külvata lagendikele aasalillede seemneid ja niita vaid korra pärast õitsemist. Suurte puude ümbert tuleks lõigata vesivõsud ja kõrge rohttaimestik, mis niitmisel alles kipuvad jääma. Üksikpõõsad ja põõsamassiivid, mis võrreldes puudega kasvavad kiiremini, vananevad samuti kiiremini ja vajavad selleks, et säiliks liigile omane välimus ning rikkalik õitsemine, pidevat hooldamist Parke ohustavad avalikud üritused (ületallamine), prügi, vandalism. 5
(1) Lääne- ja Kesk-Euroopast on must-toonekurg kadunud viimase paari-kolme sajandi jooksul, seda eelkõige metsade pindala vähenemise ja ulatusliku maaparanduse tõttu. Alates 20. sajandi keskpaigast lisandus veel kloororgaaniliste mürkide (eeskätt DDT) ohjeldamatu kasutamine. Baltimaad, Poola, Valgevene ja tõenäoliselt ka Venemaa lääneosa jäid tollal nii kliima- kui ka poliitiliste olude tõttu looduslikumaks ja puhtamaks. Siin püsinud populatsioon rändas Aafrikasse üle tühjaks jäänud endiste asumaade, nii et pärast olude paranemist jäi nii mõnigi paar sinna jälle pesitsema. "Väljarändajad" on sageli silma paistnud teatud eripära poolest. Nii hakkasid ka must-toonekured Lääne-Euroopa paljulubavatel avarustel pesitsema ebatraditsioonilistes kohtades, näiteks metsatukkades põldude vahel. See juhtus umbes 30 aastat tagasi (6).
Siia alla kuuluvad termaalselt täiustatud seotud nafta kuumutamisega (väheneb viskoossus), 10 muutes nafta ammutamiseprotsessi kiiremaks. Teine täiustatud ammutamise viis on veel süsinikdioksiidi ujutamine (samuti viskoossusse vähendamiseks, et suurendada efektiivsust). Kolmandaks on mikroobiline ammutamismeetod, kus kasutatakse mikroobe, muutes kogu protsessi ka looduslikumaks. (Ibid.) 2.3.2. Nafta ammutamisprotsessi efektiivsuse suurendamine Kuidas saada reservidest kätte maksimum ning seda võimalikult kuluefektiivselt? Teoorias teeb küll üksik puurkaev oma töö ära, et kõik vajalik saaks ammutada, ent reaalsuses on see meetod liiga ajakulukas ja finantsiliselt tasumatu. Seega on vaja rohkem kaeve, mis kõik oleksid optimaalses asendis üksteise suhtes, et kogu tühjendusprotsess oleks võimalikult efektiivne
annaabi.ee 
