18. saj. 2. veebruar 2012. a. 11:12 · 1700-1721 a Põhjasõda o kirikud jäid tühjaks o Eestlased pöörduvad tagasi esivanemate looduskultuuri poole o levinuim instr. torupill · 1720 a ilmusid Eestisse käsitöölised-jutlustajad HERNHUUTLASED (vennaste kogudus) o õpetasid rahvast lugema ja kirjutama o olulisel kohal laulmine o nad tegelikult tõrjusid eemale vana-eestlaste rahvaloomingu ja olid vaenulikud rahvalaulu ja -tantsu ning torupilli mängu vastu · Eestlastel rohkem kokkupuuteid ilmaliku muusikaga
Johann Valentin Meder, Eesti väljapaistvaim helilooja 17. Sajandil. Tegutses Tallinas 10 aastat. Säilinud 20 kantaati, ooper "Kindlameelne Argenia(?)", mille kandsid ette Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilased, esiettekanne 1680. 1700-1721; 18 sajand Toimus põhjasõda Rootsi ja Venemaa vahel. Sõja tagajärjel sai kannatada nii majandus-, ühiskonna- kui ka kultuurielu. Põhjasõjaga kaasnes katk. Allesjäänud elanikkond oli sunnitud pöörduma tagasi esivanemate looduskultuuri juurde. Tuge saadi rahvalaulust, torupilli mängust. 18. Sajandi teisel poolel puutusid eestlased kokku rohkem ilmaliku muusikaga, elavnes muusikaharrastus, korraldati kontserte, salongiõhtuid. Võimekamatele talupoegadele õpetati pillimängu, moodustati orkestreid, et nad saaksid härraste pidustustel mängida. Eksisteerisid orjade orkestrid. Linnades suurenes rändteatrite osakaal. Peame olema tänulikud, et meil on olnud baltisaksa kultuuri, mis kandus edasi ka Eesti rahvale. 1784
Baltisaksa laulupidude toimumine Iseloomusta olukorda Eestimaal pärast Põhjasõda(1700-1721) 1857. Ja 1866.aatal Tallinnas innustas ka eestlasi laulupäevi korraldama Rahvaolukord oli väga raske: laastav katk, laostunud majandus, soikunud Saaremaa ühiskonna- ja kultuurielu. Hakati pöörduma esivanemate looduskultuuri poole. · Juhatajaks oli Körber,kelle eestvedamisel 1863 toimus Kes olid hernhuutlased? Ansekülas Sõrve laulupidu, ilmselt esimene Eestis. Käsitöölised-jutlustajad. Nad olid rahva seas populaarsed, sest nende usukäsitlus oli lootust sisendav, lihtrahvalik ja võrdsuse printsiibile rajanev
Ta oli saksa rahvusliku muusika arvestatavaid uuendajaid. Ta oli 10 aastat Tln gümnaasiumi kantor ja juhtis Oleviste kiriku muusikaelu. Tema loomingust on säilinud 20 kantaati nind üks ooper. 1.Missugune olukord valitses Eesti-ja Liivimaal pärast Põhjasõda? Maa ja rahva olukord oli raske. Kultuurilised pürgimused jäid soiku. Suurem osa vaimulikke langes katku ohvriks ning usuelu taastumine võttis aega. Inimesed pöördusid tagasi esivanemate looduskultuuri juurde. 2. Kes olid hernuutlased? Nad olid käsitöölised ja jutlustajad, õpetasid talurahvast lugema ja kirjutama- 3. Miks olid hernuutlaste usukäsitlus ja tegevus rahva hulgas populaarsed? Lootust sisendava usukäsitluse ja lihtrahvaliku käitumisega võitsid nad peagi viletsuses vaevleva rahva poolehoiu. Hernuutlased olid kõik võrdsed, ühendatud püüdes paremuse poole. Kandsid hoolt rahvahariduse eest. Nad hakkasid laule pillidel saatma.4. Mida tõi endaga kaasa hernuutlaste tegevus?
Usundilugu Looduskultuur. surnu hing ei pruugi olla negatiivne. immanentsus-siin poolne maailm(nähtav) transendentsus-nähtamatu maailm kuid siiski eksisteeriv. loodusrahvad arvavad et kui elavad meenutavad surnuid ja aitavad neid siis surnutelt tuleb soosiv suhtumine, kuid kui elavad esivanemad ei pea surnuid meeles siis surnu hing haihtub vms. looduskultuuri inimesed on ümbritsetud väga plajude tabudega(usulised keelud)(tegutsemis-, rääkimiskeelud) kui keegi ära sureb siis tema nime kõlaga sõnu ei tohi enam mainida. religioosseid keelde tuleb pidada sest see aitab inimkonnal pidada. Tsantsa-kuivatatud ja kokku tõmbunud inimpead , mis on pärit ekuadorist, sellega saab vaenlase väe. Vaimuolendid: Loodusvaimud-seotud mingi loodusliku asjaga. usutakse loodusvaimudesse. loodusvaim võib olla inimese sarnane
annaabi.ee 
