iseloomustab lähedus, sihtkoht, mis pakub hästi turismitoodetega tekitab jätkusuutlikkuse kasv ja säilinud ja mitmekesiseid soovi külastada Eestit, väge hea elukeskkond. looduskooslusi ning viibida siin kauem ning [9] omanäolist pöörduda tagasi kultuuripärandit. [10] tulevikus. [3] Hiiumaa pakub palju Veebilehe erinevaid tooteid, mis on http://www.Gotland.info
Kasutades vanu hobuseteid ja metsasihte on Vällamäe metsastele nõlvadele rajatud ligi 2km pikkune matkarada. Talvel on seal võimalik suusatada ja suvel sõita rattaga. Rada viib üpris väikese pindalaga soo juurde. Soolapi turbakihi sügavus on 17 meetrit. Teist nii sügava turbakihiga sood Eestis ei teata olevat. (Relve, 2008) Haanja looduspark Haanja looduspark hoiab, taastab ja arendab Haanja kõrgustikule aja jooksul inimese ja looduse koosmõjul kujunenud iselaadset maastikku, looduskooslusi ning elulaadi. Haanja looduse ning kultuuripärandi säilitamiseks ja kaitseks on loodud Haanja looduspark. See sündis endiste väiksemate kaitsealade, nagu Suure Munamäe ja Vällamäe, Rõuge ürgoru ja Kütioru liitmisel üheks suuremaks kaitsealaks, mis hõlmab siinseid loodus- ja kultuuriväärtusi tervikuna. Haanja looduspark loodi 1979. aastal ja lõplikud piirid sai see aastal 1991. Looduspargi pindala on umbes 200 km², keskus asub Haanjas. Territooriumi funktsionaalsest
See vahetus ja siiras sub- jektiivsus on ilmselt Jüssi populaarsuse ja loetavuse üks põhjuseid. Samasugust isiklikku hoiakut kohtab lugeja ka Rein Kuresoo raama- tus "Loodus on lähedal", mis on metoodiliselt üles ehitatud koosluste kaupa: mullaelustik, niit, haavapuuga seotud organismid, elu talvise metsaoja lähistel jne. Sissejuhatuses kirjutab Kuresoo: "Raamat on alati kirjutaja nägu" (Kuresoo 2001: 5), ning annab järgnevas oma kodu- ümbruse looduskooslusi kirjeldades viiteid nii selle täpsetele topograa- filistele andmetele kui ka omaenese isikliku elu seikadele. Nagu osutab kirjandusökoloogia teoreetik Scott Slovic (1996: 363), suurendab see lu- geja usaldust autori vastu: lugeja veendub, et loodus, millest autor kirju- tab, on talle igapäevaselt tuttav ning isiklikult lähedane. Võiksime veel lisada, et see näitab, et autor tunneb end osana sellest ökosüsteemist, mida ta enese ümber vaatleb ja kirjeldab.