kamarmullad. Taimkattes on Tupenurmes lootaimekooslused. Saare loodus on viimase viiekümne aasta jooksul jäänud arendustegevusest küllaltki puutumata. Sealses ümbruskonnas on 23 haruldase orhideeliigi looduslik kasvukoht, mida võimaldab saarele iseloomulik maastikuline mitmekesisus. Niisked niidud ja lodud ning kõrged kuivad kadastikud loovad neile ellujäämiseks soodsa, kuid samas ka väga kergesti haavatava looduskoosluse. Mõningad näited orhidee liikidest võib näha allpool joonistel. Metsadesse on viimase 50 aasta jooksul elama asunud põdrad ja metssead. Ümbruskonnas leidub veel metskitsi, jäneseid, oravaid, põldhiiri, rebaseid ja teisi väiksemaid kiskjaid nagu kärp, nirk, tuhkur. Lindudest pesitsevad seal vares, harakas, kuldnokk, musträstas, pasknäär, pääsuke, lagle, leevike, tihane, varblane, lõoke (kelle nimest tuleb ka Lõo talu nimi), öökull, kanakull, linavästrik jt
naturaliseeruda. Häid kohastujaid ehk selliseid, kes/mis suudavad uues keskkonnas ellu jääda ning paljunema hakata, on umbes kümnendik. Võõrliike, kes/mis naturaliseeruvad eriti ulatuslikult, liigitatakse veel ka invasiivseteks.[2] Invasiivne võõrliik on võõrliik, mis võib ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majandusliku või keskkonnakahju. [3] Invasiivne võõrliik kujundab enda vajadustest lähtuvalt elukeskkonna ringi ja hävitab algse looduskoosluse või koguni terve ökosüsteemi, mille läbi elurikkus väheneb. Võõrliikide keskkonda sattumine Kuidas võõrliigid keskkonda satuvad? Võõrliike võime kohata nii maismaal kui ka vees. Vees elavate elusorganismide levik teistesse piirkondadesse on võimalik: laevadega, vooluveekogude kaudu, tahtliku kalade või veeorganismide paljundamisega inimese poolt (näiteks kalade asurkonna taastamine) või läbi vesiviljeluse. Võõrliike satub teise
Militaarkahjustustest hakkavad veel silma raskete lahingu- ja transpordimasinatega lõhutud maakamar ning purustustele järgnenud pinnase erosioon, paigutised õlireostuskolded, laskeharjutustest põhjustatud metsapõlengute jäljed ja risustatud maastikud. Jussi nõmm oma ümbruses asuva 6 järvega ja erinevate metsatüüpidega moodustab väga vahelduva pinnamoe. On raske öelda, kas suured põlengud tegid rohkem kahju või on uue ja omanäolise looduskoosluse tekkimine vaid suur võit. Jussi nõmm Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Kui Jussi nõmme viimane oluline kujunemine lahingõppustel kasutatud mürskude tagajärjel tundub kauge minevik, on tänasel päeval aktuaalne Soodlasse valitsuse poolt rajatav Kaitseväe keskpolügooni uus harjutusväli. Ehkki Natura alal ja Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal soomusmasinad sõitma ega tulistama ei hakka, on see ohuala, kus õppuste
annaabi.ee 
