Need luuletused räägivad peamiselt Liivi ääretust murest Eestimaa pärast. Lembeluuletustest kaunimad ja erilisemad olid minu jaoks "Sina ja mina" ning "Ei sinu iludus". Kirjanik kirjeldas tegevustikku stroofides vägagi kirglikult, suure andumuse ja jäägitu pühendusega. Loodusluuletused nagu "Sügisene kodu", "Lilled" ja "Lumehelbeke" minule suurt mõju ei avaldanud, võib olla sellepärast, et ma ei ole seda tüüpi inimene, kes suudab unistada looduskirjeldust lugedes ja minna kaasa selle vooluga. Kogu oma elu oli Liiv olnud vaesevõitu ja kehval elujärjel. Ta oli sügavalt armunud Liisi Goldingusse, kellega pidas pikka kirjavahetust. Oma kitsikusest tingituna, ei olnud ta nõus kosima Liisit. Ma arvan, et Liiv ei käitunud õigesti, sest kui ta oleks Liisit tõeliselt armastanud oleks ta teadnud, et tugevad tunded oma armastatu vastu on tähtsamad kui raha. Vaesusest tingituna polnud tal oma kodu. Juhan elas kuni 1908
KIRJANDUSE KONTROLLTÖÖ 2 1. Sentimentalism valitses 18. sajandil Inglismaal. 2. Sentimentalism rõhutas tunnete tähtsust, emotsioonide puhastavat ja õilistavat mõju inimhingele. 3. Sentimentalistid viljelesid intiimseid ja subjektiivseid zanre nagu eleegia (kurvatooniline luuletus), päevik, kiri, ka pihtimuskirjandust, tundelist reisikirja ja looduskirjeldust. (x6) 4. Sentimentalistlikud luuletajad ja prosaistid: Jane Austen, Henry Fielding, Robert Burns, Edward Young, Thomas Gay 5. Saksamaa eluolu 18. sajandil: Saksamaa oli mahajäänud riik. Kolmekümneaastane sõda laastas maad ja halvendas märgatavalt rahva olukorda. Keiser ei suutnud riiki kriisist välja tuua, tegelik võim kuulus kirikule ja vürstidele. Puudus trüki ja sõnavabadus, rahva
Ka sellel perioodil on surma kujutamine liikumas skaalal püha ja tabu ilmaliku maailma poole, kus inimelu tähendus ei ole enam seotud pühaduse oreooliga. Nt Tuglase novellides pole enam sellist pühaduse kinnitamist. Loodus eesti kirjanduses: Valdur Mikita. Looduse kujutamine on tähtsam romantismis. Romantismiline maailmavaade lähtubki sellisest arusaamast, et inimene on looduse lahutamata osa. Inimene ja loodusjõud moodustavad ühtse süsteemi. Nt Vilde realistlikus loomingus pole looduskirjeldust. Juba seepärast, et realismis tuleb rohkem linnaesteetikat ja linnaruumi. Tähelepanu on rohkem pööratud ühiskondlikele suhetele ja vahekordadele ja võimujaotustele. Looduse ruumiline tähendus jääb kõrvale. Realistlik esteetika on oma aja ära elanud. Omamoodi linnainimese suhe loodusega. Nt prantsuse sümbolistid või Oscar Wilde loodust kujutasid. Kunst ongi see, mis loob looduse. Lutsu „Soo“ – kunstnik tuleb Pariisist Eestisse, tuleb looduskaunisse kohta ja vaatab