ulatuslikud metsaraied ja looduskoosluste asendumine tehismaastikega. o Rahvastiku kiire kasv toob kaasa paljude liikide elupaikade hävimise. o Inimtegevusega kaasneb ka maavarade kaevandamine ning olmejäätmete kasv, mis on osutunud paljudele liikidele hukatuslikuks. o Osa liike iseloomustab ka aegalne paljunemine ja kohastumisvõime, mis samuti suurendab väljasuremist. Millega tegeleb looduskaitse? o Looduskiatse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. o Haruldaste ja hävimisohus liikide jaoks luuakse kaitsealasid, kus on inimtegevus piiratud seadustega. o Liigilise mitmekesisuse säilitamiseks piiratakse enamikus riikides nii taime kui loodame sisse- ja väljavedu. o Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklite seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule
esimene riigi looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste ning loodi Riigiparkide Valitsus. 1938-teine looduskaitseseadus 1947- moodustati 7 jahikeeluala, vigala, matsalu, vilsandi jne. *1955- Looduskaitse komisjon, mida juhtis E.Kumani. 1957-võeti vastu esimene looduskaitse seadus toonas Nkogude liidus. *1957- tähistati 1. korda looduskaitsepäeva, võeti vastu uus looduskaitseseadus. *1958- Tartu Üliõpilaste looduskaitse ring, juhendas J.Eilart 1960-ilmus „looduskaitse teatmik”, TA Looduskiatse komisjoni eestvedamisel. *1966-asutati eesti looduskaitse selts(ELS) *1970- alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete looduskaitse organisatsioonidega. Nt IUCN *1971- loodi lahemaa rahvuspark ja ramsari konv. *1979-valmis esimene eesti punane raamat (1998-ilmus eesti punane raamat) 1985-1987- fosforiidisõda ( Rakvere piirkonda taheti kaevandada) 1989- KK ministeerium 1991- Eestimaa looduse fond
Nagu tabelis 1 näeme on Rootsis on 11 liiki kaklasi ja Eestis 12 liiki kaklasi. Eestis on kaks liiki kaklasi rohkem kui Rootsis (kivikakk Athene noctua ja värbräts Otus scops). Rootsis on 1 liik rohkem kui Eestis, see on Loorkakk Tyto alba, (Eestis on Loorkakku küll kohatud, kuid arvatavasti on ta siia läbilennul sattunud). Samuti tuleb tabelist välja ka see, et Rootsis on vähem kaklasi loodukaitse all. Rootsis on 5 liiki kaklasi looduskiatse all ja Eestis 9 liiki kaklasi. Rootsi nö. madal kaklaste kaitstus võib tulevneda sellest nagu on Eestis Värbrätsuga. Värbräts on meil küll spekulatsioonide järgi olemas, kuid kindlat registrit ei ole, seega ei võeta ka liiki kaitse alla. Kokkuvõte Rootsi pindala on Eestiga võrreldes suurem. Rootsil on parem geograafiline asetus. Kaklastele meeldib enamjaolt mägine keskkond, mida leidub Rootsis rohkesti. Suurele pindalale vaatamata on Eestis kaks liiki rohkem kui Rootsis
annaabi.ee 
