aina rohkem kahjustasid ja lõhkusid ökosüsteemide tasakaalu. Kõigil on vaja süüa, juua, elukohta ning muid olme esemeid. Linnades, aga pole kõige selle tootmiseks ruumi ning seda imporditakse sisse väljastpoolt, kus on ruumi suurteks tehasteks, mis omakorda kahjustavad veel ökosüsteeme. Inimesed, kes on kokku koondunud linnadesse aga toodavad palju prügi ja jäätmeid, mis ei lagune keskkonnas ning tuleb välja vedada linnalähedale looduskeskonnas olevasse prügimäele. Sinna alla kuulub palju energiat ning sellega reostatakse vähest allesjäänud loodust. Leidub ka neid inimesi, kes viskavad hooletult prügi maha mõtlemata sellele, et nende egoistlik käitumine tapab vähest alles jäänud loodust. Nad loodavad, et ehk keegi teine korjab selle ära ning lähevad külma südamega edasi. Nii tekkivad metsa prügihunnikud, millega loodus ei jaksa võidelda, pinnasest hävivad
Organismis esinevad antioksüdandid on vabade radikaalide neutraliseerijaiks ning kui neid piisaval hulgal esineb, saavutatakse tasakaal (Mägi, 2005) 6 4. Kokkuvõte Looduses esineb mitmeid erinevaid saastumise vorme. Palju saastet pärineb küll inimtegevuselt, kuid vähem teada on looduse enda tekitatud saaste, mis võib samuti kaasa tuua suuri muutusi normaalselt toimivas looduskeskonnas. Inimesel tuleks arvestada mõlematega, sest mida aeg edasi, seda rohkem hakatakse aru saama, et kogu elu põhineb loodusprotsessidel. Kui võtta arvesse CO2 kogust, mis ühe vulkaanipurskega õhku paisatakse võib eeldada, et loodus on siiamaani täielikult ise oma tekitatud saastega hakkama saanud ning enda süsteemi tasakaalus hoidnud. Inimsaaste keskkonnale tekitab loodusele vaid lisakoormust. Kõige olulisem on see, et loodus on ise paika pannud piirmäärad ja ainult selles
Tuhkrul on sale ja pikk keha, et saakloomade urgudesse pääseda. Paljudes riikides peetakse tuhkruid koduloomadena. Need loomakesed on natuke teistsugused, kui metsikud isendid, kuid on võimelised metsikute tuhrkutega paarituma ja saama viljakaid järglasi. Jahipidamine Teda kütitakse karusnaha pärast ja ta on harilik jahiloom. Jahiaeg tavaliselt novembrist veebruarini. Näriliste hävitajana on ta kahtlemata looduskeskonnas kasulik uluk. NUGIS Kaitse Eestis Metsnugis ei ole Eestis looduskaitse all. Elupaik Metsnugis eelistab tiheda alusmetsaga elupaiku, mis pakuvad häid varjumisvõimalusi. Eluviis Metsnugis on väga liikuva eluviisiga loom, kes võib ööpäeva jooksul läbida 10-12 kilomeetrit. Maapinnal liigub nugis paarihüpetega, maandudes tagakäppadega esikäppade jälgedesse. Lumel jäävadki jäljed imeliku ovaalja laiguna paistma. Tihti liigub ta edasi ka mööda puid
annaabi.ee 
