pole aastaid puhastatud, kuna kõrgel liivakivipaljandil kasvava puu juured võivad olla kahjustanud liivakivi ja see võib olla liikujatele ohtlik (Tarvastu kultuurilugu. 1696-1697 suur näljaaeg Suislepas. Infotahvel). Esimest korda võeti Suislepa paljand kaitse alla 21.08.1990. Samal aastal kanti Suislepa paljand IUCN (International Union for the Conservation of Nature) kolmanda kategooria looduskaitstavate üksikobjektide nimekirja (Eelis). Suislepa paljand pole looduskaitseobjektina tähistatud (Tarvastu valla kodulehekülg). Viimane kanne Suislepa paljandi kohta tehti 02.01.2009. Suislepa paljandi valitsejaks on Keskkonnaameti Pärnu- Viljandi regioon ning paljandil kehtib 50% maamaksusoodustus (Eelis). Suislepa paljandi koobaste tekke kohta on mitmeid legende. Üks räägib, et käigud on uuristanud oma kätega näljased inimesed, kes kraabitud liivakoguse vastu saanud mõisnikult sama koguse vilja
Tammikut on pikka aega entusiastlikult hooldanud OÜ Elmorex juhataja, looduskaitsetegelane Aare Kapten. Hoogtööpäevi on siin korraldanud Eesti Looduskaitse Seltsi (ELKS) Kanepi osakond. Peamiselt on koristatud kuivanud ja murdunud puid, raiutud võsa, niidetud muru ja hooldatud teid. Varem käisin ka ise mitmeid aastaid parki hooldamas ja sinna puid istutamas ning kuulusin ELKS-i. Praeguseks on aga noorte huvi vähenenud ning Kanepi selts ei ole enam nii aktiivne, kui ta oli varem. Looduskaitseobjektina on park keskkonnateenistuse hallata, kuid hooldust korraldab ning puhkevõimalusi loob praegu RMK puhkemajanduse osakonna Kiidjärve - Kooraste puhkeala juhataja Ain Erik. 2.1 Park pakub huvi ka turismiobjektina Pargist mõni kilomeeter Põlva pool asub Põhjasõja Erastvere lahingu mälestuskivi. Lahingu peaareen asus Magari küla põldudel. Selles lahingus saavutas Vene väejuht Boris Petrovits Seremetjev 30. detsembril 1701 (vana Rootsi kalendri järgi) võidu
Vol. 41, No. 3-4, 163-169. 37. Pork, K., 1959. Kesk - Eesti jõgede luhaniitude keskkonnatingimustest. ELUS-i Aastaraamat. Tartu, 52, 51-70. 38. Pork, K., 1964. Taimkatte genees ja antropogeensed suktsessioonid luhtadel. ELUS-i Aastaraamat. Tartu, 56, 97-112. 39. Pork, K., 1981. Niidutaimkatte kujunemine, nüüdisaegne seisund ja niitude kasutamise küsimusi Eesti NSV-s. ELUS-i Aastaraamat. Tartu, 67, 7-37. 40. Pork, K., 1984. Kasari jõe alamjooksu luht geobotaanilise looduskaitseobjektina. Eesti NSV Riiklike Looduskaitsealade Teaduslikud Tööd IV. Matsalu loodusest. Tallinn, 61-72. 41. Prach, K. 1992. Vegetation, microtopography and water table in the Luznice River floodplain, South Bohemia, Czechoslovakia. Preslia 64 (4): 357-367. 42. Pärtel, M., Mändla, R., Zobel, M. 1999. Landscape history of a calcareous (alvar) grassland in Hanila, western Estonia, during the last three hundred years. Landscape Ecology, 14, 187-196. 43. Pärtel, M. and Zobel, M. 1999
annaabi.ee 
