Kaspar Mälgand Viljandi Paalalinna Kool Kaitsealused Taimed Referaat Kaspar Mälgand 7.c Juhendaja: Katrin Kuldmaa Viljandi 2015 Referaat Kaspar Mälgand Sisukord Kärbesõis................................................................................................................... 7 Püramiid-koerakäpp................................................................................................... 9 Valge tolmpea.......................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus................................................................................................. 11 ...
kalamarjadest pikkuseks Luukarits Seljauimel on Elab jõgedes okkad. ja ojades Võrdlus Sarnasused:Luukarits ja ahven kuuluvad mõlemad keelikloomade hõimkonda.Mõlemad kuuluvad veel loomade riiki.Mõlemad ei ole looduskaitseall. Erinevused:Ahven kasvab umbes 9 korda suuremaks kui luukarits.Ahven on raskem kui luukarits.Luukarits ei ela enamasti järves.
alal vähem tehtud, kuigi limused ei ole väiksema majandusliku või teadusliku tähtsusega. Seadusandlikus korras on paljudes Euroopa riikides võetud looduskaitsealla nt. ebapärlikarp ja viinamäetigu.(,,Looduskaitse" prof.dr.E.Kumari). Paksukoelise -jõekarbi põhilisteks ohtudeks on maaparandus ja põlluväetised, -mürgid, samuti ka vee temperatuuri üleliigne tõus ningjõgede reostamine. Ebapärlikarp Ebapärlikarpon EestisI kategooria looduskaitseall olev liik, Eesti Punaseraamatu järgi kuulubta1. kategooriasseja IUCNi PunaseNimestiku eriti ohustatudkategooriasse. Kiiljajõekarbi levila on Euroopa, kaasaarvatudEuroopaVeneosa. MitmesEuroopariigison taohustatudliik (näiteksLeedusjaSaksamaal; agaka Hiinas). (Vikipeedia) Teod Teod Pisitigudeleon suurimaksohuks, agaelupaikadekuivendamineja kõik muudveereziimi muutvadtegevused. (,,Rahvusvahelisetähtsusega looma- ja taimeliigidEestis")
Lendorav tõstab maandudes saba ülesse ja ajab pidurdamiseks lennunaha langevarjuna punni. LENDORAVAD ON LOODUSKAITSEALL. Eestis kuulub lendorav I kategooria kaitsealuste liikide hulka. Lendoravad elavad tavaliselt 5-6 aastaseks. Kokkuvõte Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline. Ta on levinud Euroopa põhjaosas, Siberi metsa- ja metsastepi vööndis. Eestis on säilinud väikesel
Liikumine võib olla suletud kaitsejõudude polügoonidel õppuste ajal, millest teavitatakse kaaskodanikke tähistega looduses. Igaüheõigus ei puuduta spordi- ja muude massiürituste korraldamist maastikul. Nende organiseerimiseks tuleb taotleda maaomanike või muude maavaldajate, vajadusel ka kohaliku omavalitsuse nõusolekut. Loodusandide korjamine Metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitseall, on lubatud korjata kõigil, kõikjal ja alati eeldusel, et korjamiskohas on viibimine lubatud. Eramaal ja -metsas, kui need on piiratud ja tähistatud, on loodusandide korjamiseks vajalik maaomaniku või muu maavaldaja luba. Eramaa omanikul või muul maavaldajal on õigus keelata oma maal loodusandide korjamist siis, kui sellega tekitatakse talle ülemäärast kahju või rikutakse vägivaldselt tema kodurahu. Tehnilise toorme, nagu pajukoor, korvivitsad, männikasvud, vaik jms