Karula rahvuspark Üldine: · Karula rahvuspark on Eesti kõige väiksem rahvuspark(Rahvuspargi pindala on 12 300 ha) · See asutati looduskaitsealana 1979. aastal ja alles 1993. aastal muudeti see rahvuspargiks · Karula asub Lõuna-Eestis Võru ja Valga maakonna piiril · Elanikke rahvuspargi piires on u. 250 Pilt 1. Asukoht Eesmärk: · Kaitsta Lõuna-Eestile iseloomulikke metsade- ja järvederikkaid kuppelmaastike · Tutvustada Lõuna-Eesti kultuuri Pilt 2. Kuppelmaastik Loodus: · Karula rahvuspark asub põhiliselt Karula kõrgustikul · Väiksem osa rahvuspargist asub Võru- Hargla nõos
viljakas süda, mis tagab kogu riigi varustamise nisu, odra ja hirsiga. Selle rikkuse ukselävel asub uhke Rajastani Thari kõrb, mis katab hiiglasliku, Lõuna-India poolsaart domineeriva, päikesest põlenud punasest graniidist dekkani lavamaa. Delhi paikneb Gangese vesikonna lääneservas, kus India kasvatab suurema osa oma riisist. Ääristatuna Himaalaja eelmäestikeni küündivate metsaaladega, laiub tasandik 1600km kuni Bengali laheni, kuid mõni paik on säilitatud looduskaitsealana siinsele metsikule loodusele, mis on kuulus oma tiigrite, leopardide ja elevantide poolest. Bengali rohelus on väravaks Darjeelingi ja Assami teeistandustesse. Poolsaare kaljust lõunaosa katavad madalad mäed: Vindhya ja Satpura põhjas ning rannikuga paralleelselt kulgevad Lääne- ja Ida- Ghatid. Metsasel Malabari rannikul lanes kasvatatakse kookospähkleid, beetlipähkleid, pipart, kardemoni, kautsukit ja kassapähkleid, mis meelitavad tänini laevu üle Araabia mere
Nii perekondlikel kui üldrahvalikel pidudel tuntakse rõõmu rahvalaulust ja tantsust. Traditsioone austav ja samas ajaga kaasas käiv väike Kihnu ütleb oma külalistele TERE TULEMAST! Luitemaa Looduskaitseala, Pärnumaa Kodulehekülg: http://www.luitemaa.eoy.ee Rannametsa Soometsa Looduskaitseala on eesti üks ainulaadsemaid kaitsealasid. Oma praegusel kujul ja piirides, 9860 ha suuruse looduskaitsealana, moodustati ta 2000. aastal senise maastikukaitseala ja kaitstavate üksikobjektide baasil. Looduskaitseala ülesandeks on kaitsta Antsülusjärve ja Litoriinamere rannaluiteid ja nende ümber kujunenud kooslusi, aga ka rannaniite ja ohustatud ning haruldaste liikide elupaiku Kaali kraater ja külalistemaja, Saaremaa Telefon: +372 50 50 434 Faks: +372 45 91 184 Epost: [email protected] Kodulehekülg: http://www.kaali.kylastuskeskus.ee 2005.a
lahtisesse veekogudesse talvituma. Vilsandi on üks suurimaid sigimisalasid ja lesilaid Läänemeres hallhüljestele, kes tulevad meresaartele poegima. Väga mitmekesine on ka merepõhjaelustik. Selgrootutest on Lahemaa elupaigaks Eestis väga haruldasele liigile ebapärlikarbile. (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Timm & Kiristaja, 2006) (Keskkonnaamet)MATSALU RAHVUSPARK Ajalugu Matsalu rahvuspark asub Lihula, Martna, Ridala ja Hanila vallas. Algul oli loodud looduskaitsealana. Alates 2004. aastast kannab ta nime Matsalu rahvuspark. Matsalu rahvuspark loodi lindude pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade, saarte, luhaniitude ja suudmeala roostikke kaitseks. Rahvuspargi pindala on 48 610 hektarit. Matsalu on läbi aegade olnud inimeste asuala. Praegugi vahelduvad loodusmaastikud väikeste küladega. Traditsioonilise maakasutuse jätkamisega säilitatakse pärandkooslusi, elus hoitakse vanu mitmekesised roovarumise- ja käsitöötraditsioone
annaabi.ee 
