Sisukord Lühidalt rebasest Rebase välimus ja ehitus Rebase levik Rebase liigid Rebase elupaik Rebase toitumine Rebase paljunemine Rebase pesakond ja kasvamine Rebase eluiga Rebase käitumine Rebase vaenlased Rebase kasulikkus Rebase kahjulikkus Rahvajutud rebasest Rebase looduskaite ja jaht Kokkuvõte rebasest Lisad Kasutatud kirjandus 2 Lühidalt rebasest Rebane on kõigile tuntud metsaelanik, koerlaste hulka kuuluv imetaja, kes on inimeste muinasjutudes väga kaval, tark ja leidlik loom, rebane on ka kõigile tuttav ilusa pika saba ja punase kasukaga metsaloom. Rahvasuus hüütakse rebast ka reinuvaderiks ja kanavargaks.Vahest isegi inimese kohta öeldakse, et ta on kaval kui rebane
Elanikkond on läbi ajaloo olnu mitmekesine. Ka tänapäeval on saarel esindatud nii eestlased, vanausulised kui ka vene õigeusklikud. Saare eestlaste keelt on mõjutanud küll vene keel, aga see liigitub siiski võro keeleks (Kalla, 2008). Saare 7,5 hektarist pinda katab suuremas osas võsaga kaetud märg soo, mis mitmes kohas ei ole meetritki Peipsi veetasemest kõrgem ning tänu millele loovutab saar jätkuvalt oma maismaad järvele (Piirissaare vald, 2010) KAITSEALAD Looduskaite all on rohkem kui 30% madalikust. Lisaks Emajõe-Suursoo kaitsealale on loodud veel Järvselja looduskaitsekvartal ja maastikukaitsealad, milleks on Meelva MKA, Tonja-Värska ja Piirissaare MKA. Allpool annan Emajõe-Suursoo ja Järvselja looduskaitsealast lühikese ülevaate. Emajõe-Suursoo kaitseala 1981. aastal kaitsealaks kinnitatud Emajõe-Suursoo kaitseala hõlmab suurema osa Emajõe suudmeala deltasoostikust. Sellele järgnes ka ,,Sooalade kaitse korraldamise eeskiri", kus
Maaomanikud, kes oma andmeid ei anna, jäävad ilma riiklikest põllumajandustoetustest ja muust abist. See seadus ei meeldinud ei keskkonnaaktivistidele ega ka farmeritele ning arvatavasti Kongress vaidlustab selle, viidates seaduse vastuolu põhiseadusega. (Yana Marull 2012) Peamine küsimus seisnebki selles, et kas see uus vastuvõetud täiendus suurendab metsade hävitamist või on tõesti suur samm edasi, tasakaalustamaks põllumajanduse arengut ja looduskaite suhet. (Gabriela Ramirez Galindo 2012) Kokkuvõte Brasiilia metsapoliitiline areng sai hoo sisse 1960ndatel, kui loodi esimene ja algne metsaseadus. Seadus oli vajalik peamiselt Amazonase alade vihmamametsade hävitamise piiramiseks. Ehkki alguses ei saadud vedama – puudus järelevalvetaktika, organiseeritus, jõuti 1990ndatel juba rööbastesse, mil asjad hakkasid arenema. Brasiilia on nii suur riik, et päriselt
annaabi.ee 
