4 Joonis 2. Kraatrite asukohad ( http://www.saaremaa.ee/est/tourism/default.htm ) Väikekraatrid, on madalad kausjad lohukesed, mille pervel võib enamasti jälgida ka nõrka, mõnikord katkendlikku valli. Enamikus kuivjärvedes kasvab sarapuuvõsa. Need on löögikraatrid, mille põhjas on näha meteoriidi löögijälgi ning neist on kogutud meteoriidikilde. KOKKUVÕTE Kaali meteoriidikraater on Eesti üks tähtsamaid loodusharuldusi. Selle kosmiline päritolu tõendati 1937.a. millal sealt koguti esimesed niklisisaldusega meteoriidikillud. Sellest, et see 50 ha suurusel alal asuv geoloogiline nähtus on kosmiliste juurtega, jutustavad ka erinevad legendid ja müüdid. Teadlaste arvates võis kraatrit põhjustanud meteoriidi kaal olla atmosfääri sisenedes umbes 4000 kuni 10000 tonni. 5-10 km kõrgusel olles, hakkas ta aga lagunema killukesteks. Kaalis meteoriidi kraater on ainus kildudega tõestatud kraater
Haruldasi loodusobjekte, samuti ohus olevaid looma- ja taimeliike püüti kaitsta hävimise eest kuulutades nad puutumatuteks. Tänapäeval nimetatakse seda looduskaitse etappi klassikaliseks looduskaitseks. Olemuselt on see väga sarnane muinsuskaitsega, mille eesmärgiks on inimtegevuse markantsete tulemuste säilitamine ja kaitsmine. Klassikaline looduskaitse hakkas hoogsalt edenema 19. sajandi teisel poolel. Euroopas hakati siis laialdaselt kaitse alla võtma loodusharuldusi. Ameerika Ühendriikides asuti loodust kaitsma rahvusparkide loomise teel. Neist esimesena loodi 1872. aastal Yellowstone rahvuspark. Praeguseks on maailmas üle 2000 rahvuspargi. Rahvuspargid on küllalt suured territooriumid, kus mitmesuguse rangusega piirangud peavad tagama kaitstavate loodusharulduste ja liikide säilimise. Teiselt poolt on rahvusparkidel loodust tutvustav ja üldhariduslik roll. Päris viimasel ajal laieneb kaitsealuste territooriumide pindala
Kuigi maarahvas oli "sõja" kaotanud, jäi seik, kus südid talupojad oma kaaslase olid vabastanud, inimestele eredalt meelde. Tamm, mille juures sündmus toimus, hakkas seepärast rahvasuus kandma Pühajärve sõja tamme nime. 20 7. Sümboolika Eestis on tamm saanud looduskaitse sümboliks. Tammelehe kujutis paistab tulpadelt ja viitadelt, mis tähistavad riikliku kaitse all olevaid loodusharuldusi. Sama sümbol ehib meie looduskaitse aumärke. Ka kaitsealuste üksikute põlispuude seas on Eestis kõige enam tammesid. Eesti riigivapp on üks kaunemaid ja vanimaid Euroopas. Eesti Vabariigi vapil on kaks kuju: suur vapp ja väike vapp. Suurel vapil on kujutatud kuldsel kilbil kolme sinist lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi allosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja kujutis on sama mis suurel riigivapil, kuid tammeoksteta.
annaabi.ee 
