Vahetu kogemus, mis on antud taju kaudu, on tema jaoks ainus väärtuslik materjal õigeks tunnetuseks. Kõik muu, eelkõige religioon, tuleb filosoofiast väljalülitada. Kasvava loodustunnetuse eesmärk on saavutada suurem valitsus looduse üle. Loomulikest kehadest kõige täiuslikum on inimene, kelle juures kehtivad samad seaduspärasused, mis looduseski. Ühiskond on kunstlikult loodud keha (riik). Inimene on oma olemuselt vahelüli loomuliku ja kunstliku keha vahel. 3. Loodusfüüsika Selleks, et loodus õieti haarata, on vaja teda õieti tunnetada. Kui F.Bacon rõhutas puhta kogemuse osatähtsust, siis Hobbesi huvitab see, kuidas kogemus tekib? Tema õpetus selles osas võib pidada sensualistlikuks. Igasuguse tunnetuse algelemendiks on lihtne meelte vahendusel tekkinud aisting. Siit lähtub kogu meie vaimne tegevus. Mulje, mille tekitab välispidine tegur meeleorganite kaudu, tungib inimese ajju ja südamesse ja tekitab siin teatud reaktsiooni, mida võib nimetada tajuks
tõenäolisusega kõige õigem juua. kelle juures kehtivad samad seaduspärasused, mis · Loom on Descartesi jaoks komplitseeritud masin, looduseski. inimene erineb temast vaid vaimu poolest. · Ühiskond on kunstlikult loodud keha (riik). · Antropoloogia · Inimene on vahelüli looduse ja riigi vahel. Psühho-füsioloogiline parallelism · Loodusfüüsika · Oma hinge poolest oleme me radikaalselt midagi · Selleks, et loodust õieti haarata on vaja teda õieti muud kui paljad kehad. tunnetada. · Me oleme erinevad masina kombel toimivast · Hobbes'i huvitab see, kuidas kogemus tekib? ruumilisest maailmast. · Tema õpetust võib pidada sensualistlikuks. · Oma hinge läbi oleme me vabad
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
