Varem ei olnud inimestel jumalatega midagi pistmist. Jumalad olid eraldi ''liik'' inimestest kaugemal. 3. Kuidas mõjutas linnriiklik korraldus ja aristokraatlik konkurents filosoofia ja teadusliku maailmavaate sündi Kreekas? - Linnriiklike korraldustel ja aristokraatidel oli vaja põhjendada riigi korraldust,seadusi.Aristokraatid võistlesid kõikides võimalikkes alades. Filosoofid hakkasid korraldama riike ja lõid seadused. 4. Millised probleemid huvitasid Kreeka loodusfilosoofe? Otsisid alternatiivseid maailmaseletusi. Algaineks peeti muu hulgas ka õhku, tuld ja maad. Püüti vastata küsimusele, kuidas algainest tekkis kõik see, mida looduses näha võib. Millest maailm tekkis? Mis paneb elu ja looduse maailmas liikuma? Algaine teke - Democritos arvas aatomitest. 5. Millised probleemid tõusid filosoofide huviorbiiti Ateenas? - Eetika moraal, inimeste käitumine, seadused, riigikorraldus. 6. Milline muutus toimus filosoofia problemaatikas hellenismi ajal
Mõisted "õige" ja "väär" olid nende meelest suhtelised ja see tähendas, et inimestel oli vabadus seadusi ja moraaliküsimusi vastavalt oma suvale kujundada ja muuta. *Osa sofiste arvas, et inimlikud normid peaksid vastama tugevate ja võimekate mitte nõrkade ja saamatute huvidele. *Lihtrahvas ja ka osad suursugused taunisid sofistide õpetusi, nähes neis ohtu traditsioonidele ja moraalile. 4. Millised probleemid huvitasid Kreeka loodusfilosoofe? 4.1. *Milles kõik maailmas on tekkinud ja mis selle liikuma paneb. *Millest koosneb maailm 4.2.Kes on loodusfilosoofid Vanas Kreekas? *Loodusfilosoofid Vanas Kreekas: Thales, Demokritos, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos, Sokrates, Platon, Aristoteles. 4.3.-4.8 Mida huvitavat nad leiutasid, uurisid, võtsid kasutusele? ....... *Pythagoras-Edendas matemaatikat 6.saj. e.Kr. Tema meelest põhines kogu maailmakorraldus matemaatilisel suhtel. Tema järgi on nime saanud teoreem täisnurkse
Kõik muutub, nii nagu tuli, mis ei püsi hetkegi paigal. Kogu maailm on kosmos (kr. kÒsmoj kord), mis vastandub sõnale kaos ( kr. c£oj). (1) Vastandite ühtsus. Nt tee mäest alla ja üles on üks ja sama pooltäis veinipudel on sama mis pooltühi. Kõikjal esineb vastuolude võitlus. (2) Miski pole püsiv, kõik voolab, võimalik 2x ühte jõkke astuda. Maailma korraldus on allutatud paratamatule seadusele logosele. Maa pöörleb. Universumi ajalise lõpmatuse printsiip. V sajandi loodusfilosoofe EMPEDOKLES Akragast (~483-423 eKr). Neli algelementi: maa, õhk, tuli, vesi. Elemendid ei teki ega hävi vaid ainult segunevad. Elemente paneb liikuma vaen ja armastus (sõprus), mille mõjudest tuletas ta evolutsiooniõpetuse. Empedokles oli ka edukas poliitik. ANAXAGORAS Klazomenast (~500-428 eKr). Esimene Ateenas tegutsenud kuulus filosoof. Algelemente on lõpmata palju, igaüks neist määrab mingi kvaliteedi (nt. valge, puhas
annaabi.ee 
