esiplaanil autori näinud sind, Ilus ,,Sügisele" Sügise tulek isiklikud ideaalid; ümber tuhat sügisluuletus. tundetooniline stiil; aaret?" looduseteema; ,,Kui saabub surma selle põlve tee, siis, inimeste sõber, kannad teate, Minu jaoks pisut Kontrastidekasutamine;
"Ellujäänute laulud" (2004) sümfooniaorkestrile põimuvad eesti rahvaviis ja orientaalse varjundiga meloodika. "... neis aedades" (2004) altsaksofonile ja keelpilliorkestrile Astride Ivaski luulest ja linnulaulust inspireeritud ning eesti rahvaviisil põhinev. Ühendab arhailisi meloodiastiile, peenekoelist harmooniat ja värvikat tämbrimängu "Teispool päikesevälju" (2004) fagotile ja sümf.orkestrile ühendab esimest korda poetiseeritud looduseteema ja rahvamuusika, kasutades karjaseviise. Kirjutatud M.Kuuskmannile. Aluseks mitu eesti karjaseviisi, milles helilooja sõnul peitub suur energeetiline väärtus, aga ka sümboolne tähendus ("midagi kauget, kuldset ja süütut"). Pisut idamaine atmosfäär, tunda on Raveli ja Takemitsu jooni, meenutab ka Kantseli ja Tertenjani muusikat. "Safra" (2005) klaverile ja keelpilliorkestrile orientaalne värving
Leidlik jutuvestja, kelle meeleolukaid lugusid täidab alltekstina moraalne ja filosoofiline tähendus. Tugevasti mõjutatud valmižanrist, selle mänglevast fantaasiast ja moraalsest sisust. Kasutab selliseid võtteid nagu iroonia, sümbolism, satiir ja allegooria ühes realistliku detailitäpsusega, käsitleb armastuse, võõrandumise, eksistentsi ja identiteedi teemasid. Õppis Torino ülikoolis agronoomiat ja inglise kirjandust. Isa töötas botaanika-aias, siit sage looduseteema Calvino loomingus. Varased jutud 1940. aastatest on lihtsas, otsekoheses stiilis, mis meenutab Hemingwayd. Ilustamata stiil ja rõhk ühiskondlikule realismile ajendas kriitikuid teda liigitama neorealistide alla (koos näiteks Cesare Pavese ja Elio Vittoriniga). Kuid neorealismist eristavad Calvino teoseid retoorilised vahendid nagu üksikasjalikud looduse ja loomade elu kirjeldused, nõtked pöörded süžees ja farsilikud vahejuhtumid, sageli absurdselt koomilised sündmused. Teoseid.
õhkkonda väga hästi esile, kirjeldas hästi. Igast ühiskonnakihist on juttu. Eraelu eepos nii on Dekameroni nimetatud, sest Boccaccio kirjeldab oma ühiskonnakihist päris palju. Juttu ei ole meestest, juttu on armastusest, ja päris palju on esile toodud isegi naisi ja nende voorust ja julgust. Mehed on tihti naerualusteks. Naised on seotud loodusega tihedamalt kui mehed, ja seepärast läbib Dekameroni looduseteema ja loodusfilosoofia. Boccaccio naeruvääristab inimeste rikutust ja silmakirjalikkust. Nt kui vaimulikud kuulutavad oma usku, kuid samas ihaldavad ikka maiseid nähtusi. Boccacciole meeldib puhas ja aus usk, ning ta austab neid inimesi. 90 novelli räägivad madalamatest ihadest, maistest. Boccacciot on jäljendanud mitmed Itaalia kirjanikud, renessansi kirjanikud, kirjutasid novelle. Nt Macuccoo ja Bandello. Elu lõpus kirjutas ka Petrarca eeskujul paar ladinakeelset teost
annaabi.ee 
