ekslikkust. Itaalanne Evangelista Torricelli tõestas, et vaakum siiski on võimalik ning absoluutne tühjus eksisteerib. Inglise loodusteadlane Isaac Newton (1642-1727) seadis aga eesmärgiks avastada universaalseid mehaanika- ehk liikumisseadusi, mis aitaks lahti seletada nii maapealsete objektide kui ka taevakehade liikumist. ISAAC NEWTONI AVASTUSED Isaac Newtonit peetakse moodsa füüsikateaduse rajajaks. 1687. aastal avaldas Newton teose “Loodusefilosoofia matemaatilised printsiibid”, mis kummutas lõplikult senise maailmapildi. Newton toetas Galilei formuleeritud inertsiseadust, see tähendab, et iga liikuma pandud keha jätkab liikumist, kui mingi muu jõud teda ei peata. See seadus on täielikus vastasseisus Aristotelese uskumusega, et kehade loomulik seisund on paigalseis. Newtoni kõige tuntum teooria on tema gravitatsiooniseadus. On väidetud, et Newtoni gravitatsiooniseadus sai alguse sellest, kui talle õun pähe kukkus.
ekslikkust. Itaalanne Evangelista Torricelli tõestas, et vaakum siiski on võimalik ning absoluutne tühjus eksisteerib. Inglise loodusteadlane Isaac Newton (1642-1727) seadis aga eesmärgiks avastada universaalseid mehaanika- ehk liikumisseadusi, mis aitaks lahti seletada nii maapealsete objektide kui ka taevakehade liikumist. ISAAC NEWTONI AVASTUSED Isaac Newtonit peetakse moodsa füüsikateaduse rajajaks. 1687. aastal avaldas Newton teose "Loodusefilosoofia matemaatilised printsiibid", mis kummutas lõplikult senise maailmapildi. Newton toetas Galilei formuleeritud inertsiseadust, see tähendab, et iga liikuma pandud keha jätkab liikumist, kui mingi muu jõud teda ei peata. See seadus on täielikus vastasseisus Aristotelese uskumusega, et kehade loomulik seisund on paigalseis. Newtoni kõige tuntum teooria on tema gravitatsiooniseadus. On väidetud, et Newtoni gravitatsiooniseadus sai alguse sellest, kui talle õun pähe kukkus.
Antiikset filosoofiat iseloomustab põhiliselt huvi maailma ja nähtuse seletamise vastu. Kõiki mõtlejaid näib võluvat küsimus, millest antud maailm kogu oma nähtuse keerukuses ja mitmekesisuses võib tekkinud olla. Filosoofilise mõtlemise varajaseimat ajajärku iseloomustab kosmoloogiline huvi, mida püütakse rahuldada maailma algaine ja tema algosiste avastamisega. Teisi sõnu võib veel öelda, et see nö algnefilosoofia on oma sisuliselt laadilt loodusefilosoofia või natuurfilosoofia.[5:13] 2. ELEA KOOLKOND Elea koolkond on vanakreeka filosoofiline koolkond, mis tekkis 6 sajandil e.Kr Elea linnas, mis oli kreeklaste õitsev kaubalinn ja koloonia Lõuna-Itaalias (Itaalias kannab see linn Velia nime). [4:19] 2.1 Üldiseloomustus Joonia loodusfilosoofiale vahetult järgneval ajastul võib täheldada filosoofilise mõtlemise ja probleemiseade mõningat täpsustumist. Selles koolkonnas õpetati oleva ühtsust ning muutumatust ja saamise mitteolemist
annaabi.ee 
