fenomeene poliitika teostamiseks on tulevikuriigid ja edukad. Selles ruumis kus käib poliitiline ja sõjaline tegevus nimetatakse teatriks (sõjalis- poliitiline teater). Geoprojektsioonide uurimisel kasutatakse kujutavat geomeetriat, mis võimaldab vaadelda, uurida ja ärakasutada ühe ja sama objekti projektsiooni erineva vaateburga all. Ruumiline gepgraafia (geopoliitika) väjendub maailmaruums ja päikesesüsteemis ning maakeras, kus kõik protsessid kukgevad looduseaduste kohaselt. Looduseaduste kohaselt on planeedid ja nende kaaslased omavahelistes sidemetes, mõjutavad vastastikku üksteist, mida inimkonda omakorda oma huvides ärakasutab. Kuu mõjutused maakerale (tõusud ja mõõnad, kuu ligiseisust tekkivad maavärinad ja vulkaanide akriivsus). Oma osa on poolustek ja maakera gravitatsioonil. Viimasest sõltub kosmoseaiaraatide väljalennutamine ja ilmselt ka maaväliste neteoriitide trajektoorid. Need
2. Valgustuse ühisjooned a) Hinnangu kriteeriumiks on inimmõistus. · Vana korda ja kiriklikku maailmavaadet peeti mõistusevastaseks. · Ratsionalism teadmiste aluseks on mõistus ja loogika. b) Astuti välja katoliku kiriku ja selle ideoloogia vastu. c) Võitlus vanamõtteviisiga, võeti kasutusele täpis- ja loodusteaduste saavutused. · Ka ühiskonna arengut nähti sarnaselt, looduseaduste arengule. d) Uushumanism eesplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega. e) Enamus pooldas eraomandit kui inimese loomulikku õigust, mida tuleb kaitsta feodaalse vägivalla vastu. 3. Prantsuse valgustajad a) Charles Montesquieu (1689-1755) · Parimaks riigivormiks on konstitutsiooniline (parlamentaalne) monarhia parlament on seaduste andjaks. · Võimulahususe idee seadusandlus, täidesaatev ja kohtuvõim olgu iseseisev ja mitte seotud
ÕIGUS KUI INIMESE LOOMUPÄRASE SEADUSLIKKUSE VÄLJEND Roomas omava keskset kohta stoikud (peaesindaja Zeno 295-261 eKr) ja Cicero (106-43 ekr) – purustavad P-le ja A-le olulise polise mõiste ja proklameerivad inimkonna kõikehaaravaks ühistuks. Üks Jumal, üks riik, üks õigus. Õiguses eristatakse - ius naturale, ius gentium ja ius civile. Neist tõuseb esiplaanile loodusõigus. Inimliku iseloomu seadusele, mis põhineb mõistuse eetikale, omistatakse üldkehtivus, seda vaadatakse kui looduseaduste mõtet ja sisu, sellele põhinab ka õigus. Loodusseadus väljendab endas looduse jõudu – andis reeglid ka õiguse ja ülekohtu kohta . Kogukonnad väljastavad ühistes ius gentiumi normides õiget õigust, igal civitasel on oma ius civile aga kumbki neist (civile ega gentium) ei tohi olla vastuolus ius naturalega. 4. ÕIGUS KUI RAHUKORRALDUS ÜHISKONNAS Õigust määratletakse vaadete ja seisukohtade järgi, mida esitab kirikujuht ja katoliikluse isa
annaabi.ee 
