Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.2 Lisandite ja töötlusega saab klaasi omadusi oluliselt modifitseerida. Leidub lainelist, lihvitud, toonitud, karastatud klaasi, purunematut, tulekindelat klaasi, see võib olla läbipaistev või ükskõik mis värvusega. Klaasi värvus ongi tingitud tema lisanditest, kas loodulikest või spetsiaalselt sisseviidutest. Klaas on keemiliselt inertne.3 Klaasi lähteaineks on sooda (Na2CO3), kriit või marmor (CaCO3) ja valge kvartsliiv (SiO2).4 Klaasi saab ka ümber töödelda, ehk (purunenud) klaasi saab uuesti üles sulatada ning anda talle soovitud vorm.5 Üks klaasi põhilisemaid omadusi on see, et ta on nähtava valguse suhtes läbipaistev. See läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas materjalis ei ole ühtki aatomijoone
tavalisemaks. Vana-Rooma impeeriumi ajal loodi paljud klaasi vormid spetsiaalselt vaaside ja pudelite jaoks. (Vikipeedia) 2.1.2 Klaasi omadused “Krestomaatiliselt” on (silikaat)klaas läbipaistev, värvuseta, habras ja kõva materjal, lisandite ja töötlusega saab aga tema omadusi oluliselt modifitseerida (vt. ka “Karastatud klaas”). Keemiliselt inertne (klaasi söövitab fluorvesinikhape). Klaasi värvus on tingitud tema lisanditest, kas loodulikest (toormes sisalduvatest) või spetsiaalselt sisse viidutest. Nn. tulekindlatesse klaasidesse (nt Pyrex) on sisse viidud boori lisandit, mis vähendab klaasi soojuspaisumist ja sellega seonduvaid ebasoovitavaid termilisi efekte. Ka materjal, mida olmes tuntakse “kristallina” (kristallnõud, kristallühtrid) on tegelikult klaas – suure pliisisaldusega (üle 20 kaalu% pliioksiidi) nn. kristallklaas. Plii tõstab klaasi murdumisnäitajat
Kindlasti on ta nõus sellega, et keemia on väga tähtis ning vajalik teadusharu. Keemia on aidanud leiutada ravimeid, kosmeetikatooteid ja uusi toitaineid. Referaadi tegemisel sai palju teavet millest on paljud riided tehtud, millest koosnevad meie enamus riided, miks kasvatatakse Lõuna- Ameerikas 11 laamasi ja palju muud. Nüüdsest üritan võimalikult palju loodulikest kiududest riideid osta, tervisele palju kasulikum. Kui hakata edasi uurima tekstiilkiude veel täpsemalt, muutuks see kindlasti palju huvitavamaks. Võib-olla jätkan referaati uurimustööna. 4 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/269/9.KOKKUV%C3%95TTED %20ERINEVATEST%20KANGASTEST.pdf 2. http://www.hot.ee/looduskiud/ 3. http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/alpakavill.html 4. http://en.wikipedia.org/wiki/Natural_fiber
vastupanuvõime suurendamine ebasoodsate keskonnategurite suhtes. Plusspuud On kõige paremate omadustega puud ja nad peavad vastama mitmetele nuetele, plusspuudelt varutud pookeoksi kasutatakse vegetatiivsete seemlate rajamiseks. Nõuded plusspuudele: diameeter vähemalt sama suur kui puistu keskmine, võra peab olema sümmetriline ja tervatipuline, oksad peened, peavad olema täiesti terved. Männi plusspuudeks valitakse puud vanusega 60-80a., kuusel 50-80a. Valitakse nii loodulikest kui kultuurpuistutest. Plusspuistu peab olema antud tingimustele vastava kõrge tootlikuse ja täiusega. Miinuspuu e puistu on aeglase kasvuga, tehniliselt väheväärtuslik, okslikud, haiged puud. Plusspuude vegetatiivsete järglastega rajatakse vegetatiivsed seemlad. Seemlad Vegetatiivne seemla, selle all mõistetakse metsanduses plusspuude vegetatiivsetest järglastest rajatud seemneistandust, kus koos kasvavad erinevad plusspuude koloonid. Vegetatiivse
korda tugevam. Klaasi paksus oleneb normidest, mis arvestavad tuulekoormust, klaasi suurust, paigaldamiskõrgust ja hoone geomeetriat. Klaasi tootmisel kasutatakse sulatusahjudes põlemisprotsessil tavaliselt õhku. [1] "Krestomaatiliselt" on silikaatklaas läbipaistev, värvuseta, habras ja kõva materjal, lisandite ja töötlusega saab aga tema omadusi oluliselt modifitseerida - karastatud klaas või keemiliselt inertne. Klaasi värvus on tingitud tema lisanditest, kas loodulikest (toormes sisalduvatest) või spetsiaalselt sisseviidutest. Nn. tulekindlatesse klaasides on sisse viidud boori lisandit, mis vähendab klaasi soojuspaisumist ja sellega seonduvaid ebasoovitavaid termilisi efekte. [1] 1.3 Klaas Eestis Klaas jõudis Eestisse esimesel aastatuhandel. Esimene Eestis tegutsenud klaasikoda oli Hüti klaasikoda (1628 1664), erinevatel aegadel on Eestis tegutsenud kokku üle poolesaja klaasitööstuse. 1.4 Klaasi tootmine
GLOBAALPROBLEEMID JA KESKKONNAKAITSE: Rahvastiku kasvuga kaasnevad negatiivsed tagajärjed: Keskkonnaprobleemid (n saastus, jäätmed), energia puudus, maa puudus, toidu ja vee puudus, linnastumine, kuritegevuse kasv. Urbanisatsioon linnarahvastiku osakaalu kasv. Probleemid: õhu saastatus, elupindade nappus, joogivee võimalik puudus. Kasvuhooneefekt: põhjustab kasvuhoonegaaside üha suurenev emissioon, seda nii loodulikest (vulkaanid), kui ka tehislikest (tehased) allikatest. Tagajärjed: liigiliste oosseisude vähenemine, uudsete kahjurite levik, mereveetaseme tõus, elupaikade puudus. Üldine soojenemine. Lahendused: õhusaaste vähendamine, autotranspordi kasutuse piiramine, kaitsta metsi, piirata jäätmete põletust, piirata tehaste saastet. Kasvuhoonegaasid: CO2, O3, CH4, NOx, H2O
annaabi.ee 
