B-id toituvad osmoosselt kogu keha pinnaga. Autotroofid toodavad fotosünteesi teel või organismis toimuvate keem. reakt. ajal vabaneva energia arvelt, nt. purpur-, rohe- ja tsüanobakterid. Heterotroof lagundavad või parasiteerivad. Aeroobne ühest glükoosimolekulist saadakse kaks püroviinamarihappe molekuli. Anaeroobne vajavad sulfaat- või nitraatioone, toimub glükoosi lagundamine, mille puhul tekib etanool või piimhape. B-id osalevad kõigi peamiste keem. elementide loodulikes ringetes süsinik, O, N, väävel ja P. Üks oluline on N. See aitab valke koostada ja suudab taimedele vajalikuks teha mügarbaktereid, mida leidub vaid liblikaõielistel juurtel. Nitrifikatsioon O abil ammoniaagi ja nitriti oksüdeerimine b-ite poolt nitraatideks , mis on taimedele kättesaadavad. Närvikiudude kaudu eetanus, botulism patogeensed. Biotehnoloogia haru, mis kasutab ära looduses toimuvaid elutegevuega seotud protsesse inimestele vajalike ainete
segunemistsooni, milles on sama soolsus pinnast põhjani. Poolsegunenud estuaar: eelmise kahe vahepealne, soolsuse vertikaalne läbilõige on vahepealsete omadustega. Hapnikuvajak näitab, kui palju saab hapniku veel vees juurde lahustada (kui palju hapnikku saame juurdelahustada veel küllastusseadusega.. ) Vees lahustunud hapniku (Ck) küllastussisalduse ja tegeliku sisalduse (C) vahe D=Ck-C Humiinained · Tähtis ainete rühm loodulikes vetes · Jäävad järele taimse aine, eriti ligniini lagunemisel · Tugevalt pruun või must värvus · Kõrge molekulmass (vahemikus sadadest kuni tuhandeteni) · Sisaldavad suures valikus fenoolseid rühmi · Jagunemine: Fulvohapped: happes ja aluses lahustuvad Humiinhapped: Aluseline ekstraktsioon ja happega sadestamine Humiin: lahustumatu happes ja aluses Lämmastikuringe
Lõimiste piiril selgesti nähtavad sügavad keeled Moder-mull huumusprofiil, mille all A Hu 3,8 4,2%, põllul 2,5 3% Nüld 0,15 0,16% 6% kogu maafondist, 15% põllumaadest C:N metsas 14 15, põllul 10 11 Peamiselt Tartumaal, Viljandimaal ja Põlvamaal Hu varu 90 100 Mg ha-1 Bioloogiline aktiivsus loodulikes m. väiksem eelnevatest Ülemise kihi tüseduse ja profiili ehituse järgi saab eristada: Lõimisest domineerivad ls, ka sl, sl ls-il Dm A-hor. Põllum. 1,5 metsades 1,11,2 Mg m-3 1. Pruunid näivleetunud mullad LP : Aktiivveemahutavus 145 155 mm A Baf Egl Bt C2 pH 5,8 6,1, looduslikel 5,1 5,8 pH suureneb sügavuse suunas, C-s üle 7 2
2) huumusesisaldusest (mida huumuserikkam seda kobedam) 3) struktuuri vastupidavusest 4) lasuvuse iseloomust (osakeste asetus üksteise suhtes) 5) sademetest (sademeid rohkem, tihedus väiksem) 6) bioloogilisest aktiivsusest 7) kasvatatavast kultuurist (väikesejuureline kultuur orgaanikat vähem ja muld tihe) 8) mulla veesisaldusest (rohkem vett, hõredam) Tasakaaluline lasuvustihedus igal mulla on oma iseloomulik lasuvutihedus milleni muld on võimeline loodulikes tingimustes tihenema Korrelatsioonianalüüs näitas, et kobestusjärgne lasuvustihedus on seda madalam, mida kõrgem on mulla huumusesisaldus, mida rohkem on üle 1 mm läbimõõduga mullaagregaate ja füüsikalise savi sisaldus. Mida madalam on lasuvustihedus, seda vähem peaks mulda harima! Muldade tihenemine on positiivses korrelatsioonis avaldatud mehhaanilise survega ja mullaomadustest niiskussisaldusega. Mulla tihenemise mõju mullale:
annaabi.ee 
