Maastikul orienteerumine seisneb kaardi orienteerimises ilmakaarte järgi, orientiiride tunnetamises, seisupunkti määramises ja kaardil kujutatud situatsiooni võrdlemises maastikuga. Kaardi orienteerimiseks kasutatakse kompassi, maastiku joonelisi objekte. Kompassi abil määratakse põhja-lõuna suund ja kaardilehe X-telg keeratakse antud punktis selles suunas. Kõrgussüsteemid Maastikupunktide kõrgusarvude määramisel eristatakse: • absoluutset kõrgust ehk kõrgust geoidist mööda loodjoont • geodeetilist kõrgust ehk kõrgust ellipsoidist mööda normaali • suhtelist kõrgust ehk kõrguskasvu Absoluutne kõrgus H määratakse mere või ookeani keskmisest pinnast, mida nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopind on rahulikus olekus vedeliku pind, mis on igas punktis risti loodjoonega. Seega absoluutsed kõrgused määratakse geoidil. Nullnivoopind määratakse paljude aastate vaatluste põhjal veemõõdulati ehk mareograafi andmetel
pikemaks.Vähemalt 80% latist peab instrumedi vaateväljas olema.Mõõtmisi ei ole soovitatav sooritada lati ja nivelliiri vahekaugusel 15m+-5cm.Välistingimuste mõju-Sinna alla kuuluvad vertikaalrefraktsioon, statiivi ja vaiade kerked, maapinna hüdrotermaalsed vertikaalnihked, maakoore looded ja tektoonilised vertikaalnihked. Kõrgtäpse nivelleerimise andmetöötlus:Ortomeetrilised kõrgused nimetatakse kaugust geoidini, mid aloetakse piki seda punkti läbivat loodjoont. Loodjoone lõiku ellipsoidist geoidini nimetatakse geoidi kõrguseks. Ortomeetrilise kõrguse puuduseks on see, et raskusjõu reaalväärtused loodjoone erinevatel horisontidel ei ole täpselt määratavad.Normaalkõrgused määratakse teoreetiliselt rangelt ja need võib leida praktiliselt veatult, sest need on seotud ainult punkti geoteetilise laiusega ning kõrgusanomaaliaga, mis mõlemad on korrektselt määratava suurusega.Normaalkõrgus oleneb vastava piirkonna või riigi
Vähemalt 80% latist peab instrumedi vaateväljas olema.Mõõtmisi ei ole soovitatav sooritada lati ja nivelliiri vahekaugusel 15m+- 5cm.Välistingimuste mõju-Sinna alla kuuluvad vertikaalrefraktsioon, statiivi ja vaiade kerked, maapinna hüdrotermaalsed vertikaalnihked, maakoore looded ja tektoonilised vertikaalnihked. Kõrgtäpse nivelleerimise andmetöötlus:Ortomeetrilised kõrgused nimetatakse kaugust geoidini, mid aloetakse piki seda punkti läbivat loodjoont. Loodjoone lõiku ellipsoidist geoidini nimetatakse geoidi kõrguseks. Ortomeetrilise kõrguse puuduseks on see, et raskusjõu reaalväärtused loodjoone erinevatel horisontidel ei ole täpselt määratavad.Normaalkõrgused määratakse teoreetiliselt rangelt ja need võib leida praktiliselt veatult, sest need on seotud ainult punkti geoteetilise laiusega ning kõrgusanomaaliaga, mis mõlemad on korrektselt määratava suurusega.Normaalkõrgus oleneb
määratud, kas kahe nurga või kahe joone kaudu. Ristkoordinaadid alguspunkt on maa raskuskeskmes. z- teljeks on maapinna pöörlemistelg, x-teljeks on nullmeridiaan ja ekvaatori tasandi lõikejoon, y-teljeks on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. Kõrgused: Geodeetiline kõrgus - on vertikaalne kaugus ellipsoidi pinnalt kuni maapinnani mööda punkti läbivat normaali. Absoluutne kõrgus on vertikaalne kaugus geoidi pinnalt maapinna punktini, mööda seda punkti läbivat loodjoont. Suhteline kõrgus on mingi tasapinna ja punkti vaheline kõrgus. PLAAN JA KAART. Plaan maastiku vähendatud ja moonutusteta kujutis horisontaaltasapinnal. Kaart suurema maa-ala vähendatud ja moonutatud kujutis horisontaaltasapinnal. Profiil maastiku vertikaallõike vähendatud kujutist mingisuguse joone ulatuses. Kaardijagu nim paljulehelise kaardi väiksem lehtedeks jagam süst. Mõõtkavad: *ArvM * JoonM M aluseks valitakse selline arv cm, millele vastaks ümmargune arv m
1 e 2 sin sin 2 2 1 e 2 sin 2 2 5. Tuletada näiva horisondi kauguse arvutamise valem. 4 Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 Vaatleja silma läbivat loodjoont risttasandil nimetatakse tõelise horisondi tasandiks. Selline tasapind on üksnes kujutuslik. Tegelikkuses asub vaatleja mingisugusel kõrgusel merepinnast ning avamerel näeb vee pinda, mida ümbritseb ringjoon AA'. Seda ringjoont nimetatakse näivaks horisondiks. B e - silma kõrgus merepinnast
annaabi.ee 
