Maa koore punkti iseloomustavad alati taustsüsteemist sõltumatud koordinaadiväärtused. · Vale 8. Täidke lüngad valikutega! Lihtsustamaks Maa projitseerimist tasapinnale, lähendatakse Maa pinda geoidiga ja seda omakorda ellipsoidiga. Geoid on geomeetriline keha, mille pind on risti loodjoonega ning mille kuju ühtib ookeanide häirimatu veepinnaga. Geoid ei ole igas punktis kumer, kuna maa mass ei ole jaotunud ühtlaselt. Maa pinnalt lähtuvad loodjooned lõikuvad ühes punktis (Maa raskuskeskmes). Loodjooned ei ole sirged Maa pinna punktist Maa raskuskeskmeni. Geoid on algebraliselt keeruline kujund ja seetõttu lähendatakse seda pöördellipsoidiga, mis on lihtne kujund tasapinnale projtseerimiseks. Võimalikke sobilikke ellipsoide on palju. 9. Kaardi matemaatilised elemendid on: · Geodeediline alus · Mõõtkava · Projektsioon 10
Maa koore punkti iseloomustavad alati taustsüsteemist sõltumatud koordinaadiväärtused. · Vale 8. Täidke lüngad valikutega! Lihtsustamaks Maa projitseerimist tasapinnale, lähendatakse Maa pinda geoidiga ja seda omakorda ellipsoidiga. Geoid on geomeetriline keha, mille pind on risti loodjoonega ning mille kuju ühtib ookeanide häirimatu veepinnaga. Geoid ei ole igas punktis kumer, kuna maa mass ei ole jaotunud ühtlaselt. Maa pinnalt lähtuvad loodjooned lõikuvad ühes punktis (Maa raskuskeskmes). Loodjooned ei ole sirged Maa pinna punktist Maa raskuskeskmeni. Geoid on algebraliselt keeruline kujund ja seetõttu lähendatakse seda pöördellipsoidiga, mis on lihtne kujund tasapinnale projtseerimiseks. Võimalikke sobilikke ellipsoide on palju. 9. Kaardi matemaatilised elemendid on: · Geodeediline alus · Mõõtkava · Projektsioon 10
traadi nominaalpikkus, to kompareerimistemperatuur, t mõõtmistemperatuur Kaldeparand, mis leitakse valemiga ∆ l h = ∆h²/(2 l ) h²*² / (8 l³) kus: ∆h on kõrguskasv statiivide vahel, l statiividevaheline kaugus. Referentsellipsoidile ja projektsioonitasandile viimase parandid. 20) Selgita loodjoone kõrvalekalde mõistet. Geoidi ja ellipsoidi pinnad ei ole parallelsed, siis ei ole parallelsed ka loodjooned ja ellipsoidi narmaalid, st nad moodustavad nurga, mida nim loodjoone kõrvalekaldeks. Loodjoone kõrvalekaldeid otseselt mõõta ei saa ja nende väärtused määratakse näiteks kas raskuskiirenduse gravimeetrilise mõõtmise abil või geodeetiliste ja astronoomiliste koordinatide võrdluse abil. Nurka u ellipsoidi normaali ja joodjoone vahel nim. loodjoone kõrvalekaldeks. Eristatakse absoluutset ja suhtelist kõrvalekallet.
Kui mitte arvestada Maa pinnamoodi ja merepinna taseme kõikumisi, on Maal geoidi kuju. See keha on kõikjal risti raskusjõu suunaga (raskusjõud ei ole alati Maa keskpunkti poole suunatud). Enamikus kartograafilistes ja teistes matemaatilist laadi uuringutes võetakse Maa kujuks referentsellipsoid või maaellipsoid. Geoid on Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mis ookeani piirkonnas langeb kokku häirimata maailmamere pinnaga. Maismaa piirkonnas jääb geoid maakoore sisse. Kõik loodjooned asetsevad risti geoidiga. Geoidi loetakse kõige täpsemaks Maa kuju kirjeldavaks matemaatiliseks mudeliks. Et geoidi pind on keeruka konfiguratsiooniga, siis kasutatakse arvutuste lihtsustamiseks selle asemel enamasti geoidi ligilähedasele kujule kohandatud ellipsoidi. Geoidi pind on küll keerukas, kuid siiski palju lihtsam ning sujuvam kui Maa tegelik topograafiline pind. Kui Maa pinna kõrgeima (8848 meetrit) ja madalaima punkti (11 022 meetrit) vahe on peaaegu 20
annaabi.ee 
