5. Kollane meri asub mandri laval ja on suhteliselt madal.. Kollase mere suurim sügavus on 106m. Keskmine sügavus on 60-80 m.Must meri on tunduvalt sügavam kui Kollane meri. Musta mere sügavus on 2210m. Ka vahemeri on tunduvalt sügavam ,mille suurim sügavus on 5121m. 6. Vesi on magedam kui ookeanis, keskmiselt 32 promilli. 7. Kollase mere idarannikul on tugevad looded, kõrgusega üle 8 meetri. 8. Suviti puhuvad Kollasel merel nõrgad kagutuuled, talvel külmad loodetuuled. Juulist oktoobrini tormab üks taifuun teise kannul, hulguvad aeglaselt vesipüksid. Mere loodeosa on novembrist märtsini kinni külmunud. 9. Kollase mere rannik on tasane, kuid merest loodesse jäävad Mongoolia mäestikud ja läände Tiibeti mäestik. 10. Kollase mere rannikuriikideks on Hiina, Lõuna- ja Põhja-Korea ning suurimad sadamad on Quingdao, Tianjin, Lüshun, Lüda ning Intshon. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/6sihid/kollane.htm http://farm1.static.flickr
alla null kraadi.Lõuna osa on ei külmu ,sest sinna liigub seo hoovus,mis ei lase veel külmuda.Aga loode osa ehk bo hai laht on ümbritsetud maaga ,mis tõttu ,ei jõua sinna eriti palju sooja vett ja temperatuur langeb alla 0 kraadi.Ida-Hiina merest liigub sooja vett ,aga Korea väina kaudu tuleb külma vett ,nii et on tasakaalus. 8.Vee liikumine Suviti puhuvad Kollasel merel nõrgad kagutuuled, talvel külmad loodetuuled. Juulist oktoobrini tormab üks taifuun teise kannul, hulguvad aeglaselt vesipüksid. Kollases meres esineb tõus ja mõõn. 9.Rannikud Kollast merd piirneb idast Korea poolsaarega , kagust aga jaapaniga. Ja põhjast edelani Hiinaga. Hiina rannik on suhteliselt mägine piirkond ka Korea poolsaar on mägine. 10.Rannikuriigid Kollast merd ümbritseb kagus Jaapani riik,idast Põhja ja lõuna Koreaga.Kollast merd ümbritseb ka suur Hiina, kus siis voolavad merre Huang He ja Yang tzee jõed
Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. · Mis on peamised selle riigi kliimat kujundavad tegurid?Iseloomusta nende mõju. Saksamaa asub alas, kus on mõõdukas kliima. Kliimat mõjutavad Atlandi ookean, kui loodetuuled saavad kokku kirde jahedad õhumassid. · Kliima üldiseloomustus: keskmine õhutemperatuur, sademete langemise aeg ja hulk, kliimavööde ja valdkond. Saksamaa on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe, pilvine. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0°.Juulis
Saarestiku kõrgeim punkt, 134 meetri kõrgune Jabal ad-Dukhan ehk Suitsumägi asub Bahreini saare keskosas. (Bahrain Geogprahy 2012) Bahreinil on ariidne kliima. Eristatakse kahte aastaaega: kõrgete temperatuuridega suve ja mahedat talve. Aasta keskmine kõrgeim õhutemperatuur on 30,1 kraadi ja keskmine madalaim õhutemperatuur 23,1 kraadi. Suvine keskmine õhutemperatuur ulatub 38 kraadini. Juunis ja juulis tekitavad Saudi Araabiast ja Iraagist puhuvad edela-ja loodetuuled saartel tolmu-ja liivatorme. Talv kestab novembrist märtsini ja õhutemperatuur on siis mõõdukas, jäädes vahemikku 10-25. kraadi. Bahreinil on vähe 18 sademeid, keskmine aastane sademete hulk on 72 mm, sajupäevi on aastas keskmiselt kokku 9,9. (Ibid.) Bahreinis on konstitutsiooniline monarhia. Riik iseseisvus Suurbritannia võimu alt 1971. aastal. Bahreini riigipea on alates 2002. aastast kuningas, kellele kuulub