GIGANTES Püstloodis ookeanist üle poole kilomeetri kõrgusele viskuvad kaljud Sealsamas on musta ja kõrvetava liivaga rannake Hiigelkaljud GÜIMARI PÜRAMIIDID Esmapilgul meenutavad kogu saarel levinud terrasse Religioosse eesmärgiga Norra seikleja Heyerdahli viimane elupaik Püramiididel ja terrassidel on küll primitiivne, kuid läbimõeldud konstruktsioon PUNTA DE TENO ehk MAAILMALÕPP Tenerife loodetipus asuv türkiissininse veega laguun Tenerife kauneim paik Kasutatud allikad http://trip.ee/search/google/tenerife%20pildid?query=tenerife%20pildid&cx=01592985 http://tenerifeinfo.eu/guimari-pyramiidid.html http://www.horizontravel.ee/7 http://et.wikipedia.org/wiki/Tenerife
Looduslikud vaatamisväärsused SÕRVE POOLSAAR - Saaremaast edelasse ulatuv poolsaar, mille pikkus on 32 km ja suurim laius 10 km. Seal asub Sääre Rüütlimõis, mis on Sõrve vanemaid mõisasid. Samuti on seal Sõrve tuletorn, mis asub Sõrve sääre tipus, see on ülalt must, alt valge rõdu ja laternaruumiga kooniline raudbetoontorn. HARILAID See asub Saaremaa äärmises loodetipus, Tagamõisa poolsaare läänejätkuna. Harilaiu tuumaks, tema selgrooks on nähtavasti jääajal kujunenud loodest kagusse suunatud veealune vallseljak, mille tõus merest hakkas toimuma 1000-2000 a. tagasi. Alguses kerkisid üksikud laiukesed, mis edasisel tõusul liitusid ning moodustasid kord - korralt suureneva saare, mis hiljem liitus ka Tagamõisa poolsaarega ning mille idapoolseks tagamaaks on botaaniliste keelualade hulka kuuluv ilus Tagamõisa puisniit.
Artur Toom. Nimelt rajas A. Toom Vaika linnukaitseala, millest on nüüdseks välja kasvanud Vilsandi Rahvuspark Harilaid on poolsaar Saaremaa looderannikul Saare maakonnas Kihelkonna vallas. Harilaiu liitub idas umbes 300 meetri laiuse maakaela kaudu Tagamõisa poolsaarega. Poolsaare pindala on 3,6 km². Harilaiul on suured liivaalad ning kliburand, lõunas kasvab männik. Poolsaare keskosas on riimveeline järv Laiapea laht. Harilaid kerkis merest saarena 1000 2000 aastat tagasi. Loodetipus Kiipsaare neemel on tuletorn. Kiipsaare nukk on geoloogiliselt väga huvitav koht, sest tema asukoht on aja jooksul märkimisväärselt muutunud. Lainetuse mõjul on neem liikunud läänest ida suunas. Selle tõestuseks on Kiipsaare tuletorn, mis ehitati neeme keskele, kuid on tänaseks jõudnud merre. Kiipsaare nukk oli filmi "Somnambuul" tegevuspaigaks. Vilsandi loodusrada - 7 km. Vilsandi ja Vesiloo saarte maastik Harilaiu loodusarada 8 km.
Poolsaarel asub ka Papissaare sadam. 13)Harilaid on poolsaar Saaremaa looderannikul Saare maakonnas Kihelkonna vallas. Harilaiu liitub idas umbes 300 meetri laiuse maakaela kaudu Tagamõisa poolsaarega. Poolsaare pindala on 3,6 km². Harilaiul on suured liivaalad ning kliburand, lõunas kasvab männik. Poolsaare keskosas on riimveeline järv Laiapea laht. Harilaid kerkis merest saarena 10002000 aastat tagasi. 14) Kiipsaare nukk on neem Vilsandi rahvuspargis Harilaiu poolsaare loodetipus Saaremaal. Kiipsaare nukk on geoloogiliselt väga huvitav koht, sest tema asukoht on aja jooksul märkimisväärselt muutunud. Lainetuse mõjul on neem liikunud läänest ida suunas. Selle tõestuseks on Kiipsaare tuletorn, mis ehitati neeme keskele, kuid on tänaseks jõudnud merre. Kiipsaare nukk oli filmi "Somnambuul" tegevuspaigaks. Kiipsaare tuletorn http://www.geopeitus.ee/pic/13043.jpg 3.2 Lahed Vilsandi rahvuspargi aladel paikneb 12 lahte : 1)Auksaare laht
. Järv on nõrga läbivooluga, kus sisevool toimub põhiliselt magistraalkraavide kaudu. Rohkesti on kalda - ja põhjaallikaid. Järve kaldad on mudased ja kõrkjatesse kasvanud kuid loodetipus asuv kallas on laugja põhjaga ja siia on kujundatud supelrand . Kuremaa mõisniku von Kuremaa- Laiuse tee Kuremaalt ca 1 km Kuremaa-Laiuse tee Oettingenide perekonnakabel ja ääres asub endiste Kuremaa mõisnike kalmistu Oettingenide perekonnakalmistu kuhu
Reini ääres tagasi pöörduma, selle rünnaku ajal sattus jäi üks üksus (seda juhtis kindral Roland) teistest maha ja see hävitati baskide poolt (kes olid muide kristlased). Nende sündmuste põhjal loodi hiljem Rolandi laul) . Tema sõjad ja vallutused :vallutas Langobardide riigi (Põhja-ja Kesk-Itaalia), Baieri, avaarid (tänapäeva Sloveenia ja Horvaatia), saksid (sõda saksidega kestis üle 30 aasta), Bretagne (poolsaar prantsusmaa loodetipus) ja araablastelt Pürenee mäestiku ja Barcelona. Karl Suur tegi paar sõjakäiku paavsti vaenlaste vastu ja tänutäheks krooniti ta aastal 800 paavsti poolt Rooma keisriks . Suurriik-feodaalkordL-E-Cordobaemiraat-langobardid-Baier-saksid-Bretagne-Pü renee-Barcelona-keiser800 Keisritiitel. Keiser oli Rooma keiser, mitte Frankide keiser, tiitliga ei kaasnenud tegeliku võimu ulatust teiste kuningate üle. Algul tiitel pärandus Frangi riigi valitsejate seas
annaabi.ee 
