Selles referaadis tutvustangi, mis põhjustavad tõusu ja mõõna, millal nad tekivad, kui suur või väike võib olla tõusu ja mõõna amplituud, jne. Avastasin oma uurimuses paljugi põnevat ja usun, et need pakuvad huvi teilegi. 3 Sisu Mis on tõus ja mõõn? Tõusu ja mõõna all peetakse silmas maapinna ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Tõusu ja mõõna nimetatakse ka loodeteks ehk taevakeha kuju perioodilisteks muudatusteks, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Maa tahkes aines on looded tunduvalt väiksemad kui ümbritsevas veekihis, maailmamere loodeid nimetataksegi tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Enamasti on looded märgatavad rannikualadel, mitte avamerel. Maakera ehitus on aga kaugel ideaalsest ning tõusud-mõõnad sõltuvad seega
Kuu pinnas Esimeste automaatjaamade laskumisega Kuule kinnitati, et Kuu pinnas koosneb puudritaolisest ainest, mida nim. regoliidiks. Kuu pinnal olevaid tumedaid laike nimetatakse meredeks ja heledamaid piirkondi mandriteks. Jäljed säilivad aastaid... Looded ehk tõus ja mõõn Märkimisväärsemaid nähtusi Maal, kuidas Kuu mõjutab meie planeeti nimetatakse loodeteks ehk maailmamerede tõusuks ja mõõnaks. Looded tekivad Kuu ja Päikese gravitatsioonilisest külgetõmbest. Kuu tähtsus selles on 2 korda suurem kui Päikesel. Esimesed seaded Click to edit Master text styles Second level Kuule Third level Fourth level
Peale meresõitjate kasutavad hoovuste abi ka paljud kalad, näiteks lõhe ja angerjas. Seal kus puutuvad kokku soe ja külm hoovus tekivad tohutud veekeerised, mis muudavad vee hapnikurikkamaks ja tõstavad põhjast üles planktonile vajalikke toitained. Planktoni küllus meelitab ligi sellest toituvaid kalu. Nii on hoovuste segunemiskohad head kalapüügipiirkonnad. Tõus ja mõõn Maailmamere veetaseme kõikumist, millel on kindel ööpäevane rütm, nimetatakse loodeteks ehk tõusuks ja mõõnaks. Tõusu ja mõõna põhjustab Maa ja Kuu, vähemal määral ka Päikese, vastatikune tõmbejõud. Loodete perioodiline kordumine tuleneb maakera pöörlemisest ümber oma telje. Loodete ajal muutub veetase ookeanides umbes 1 meetri võrra, kitsastes lahtedes ulatub see kuni 20 meetrini. Sisemeredes ja järvedes loodeid peaaegu ei esine: näiteks Läänemeres on looded kõrgusega alla 10 sentimeetri.
jooksul liustikud ja need hakkavad oma raskuse ja maapinna kallaku tõttu liikuma. 8. Kuidas tekivad hoovused? Näita hoovuste liikumist kaardil. - Püsivalt samas suunas puhuvad tuuled lükkavad maailmaere vee liikuma, nii tekivad ookeanides hoovused. 9. Mis põhjustab tõusu ja mõõna? - Veetase muutub kõigil rannikutel, mõnes kohas on see vaevumärgatav (Eestis), kusagil aga muutub sadu meetreid. Veetaseme muutusel on kindel ööpäevane rütm, neid nimetatakse loodeteks ehk tõusuks ja mõõnaks. 10. Kuidas tõus ja mõõn maakera eri piirkondades varieeruvad? - Loodete kordumine on tingitud maakera pöörlemisest ümber oma telje, kord on üks külg pööratud Kuu poole, siis teine. Kuu tõmbab veemassi enda poole, tekib tõus. Teisel küljel tekib samal ajal pöörlemise tõttu samuti tõus. 11. Mille poolest jõed üksteisest erinevad? - Jõed erinevad üksteisest nii pikkuselt, veehulgalt kui ka voolukiiruselt. Voolukiirus
12. Kuidas tekivad looded (tõus ja mõõn)? Maal on loodelistest nähtusetest tuntud- tõusud ja mõõnalained ookeanides, mille teket seostatakse Kuu külgetõmbega. Kui Maa ei pöörleks, omandaks ookean mingi tasakaalulisuse, Kuu suunas väljaveninud kuju. Pöörlemise tõttu aga ei jää venitus maapinna suhtes paigale, vaid liigub koos Kuuga. Seda liikumist takistavad vee raskus, merpõhja kuju, mandrid. Veetase muutusel on kindel ööpäevane rütm- nim. loodeteks. Selle põhjuseks on peamiselt Maa ja Kuu vastastikkune külgetõmbejõud. Tingitud Maakera pöörlemisest ümber oma telje, kord üks pool Kuu poole, kord teine pool Kuu poole. Kuu tõmbab veemassi enda poole tekitab tõusu. Kuu tiirleb ümber Maa ja tõusulaine järgenb Kuule, see toimub iga 6 tunni tagant ning seega on ööpäeva 2 tõusu ja 2 mõõna. Kuu loomise ja täiskuu ajal – kui Päike, Kuu ja Maa on ühel joonel toimub 2 maksimaalset tõusu ja mõõna. 13
Atmosfääris tekivad tuuled ja ilmastik Magnetväli+atmosfääri gaasid=magnetosfäär, mis kaitseb päikesetuulte eest. Looded tekivad Maa ja teiste taevakehade, peamiselt Kuu gravitatsioonijõudude mõjul. Kui Päikese ja Kuu loodejõud mõjuvad samasihiliselt (kuu loomise ja täiskuu ajal), siis saame eriti suured tõusud ja mõõnad sellistel tingimustel tekkivaid loodeid nimetatakse süsüügilisteks loodeteks. Kui Päikese ja Kuu loodejõud mõjuvad üksteise suhtes Maakerale risti (poolkuu ajal), siis on looded väiksemad ning sellisel juhul kutsutakse loodeid kvadratuurseteks loodeteks Loodelisel hõõrdumisel on kaks efekti: 1) see aeglustab pidevalt Maa pöörlemist, st Maa ööpäev läheb aegamisi pikemaks; 2) see paneb Kuud Maast aegamisi eemale liikuma. 5.Päikesesüsteemi ehitus ja karakteristikud.
annaabi.ee 
