maailmaimest, mis on tänapäevaks säilinud. Cheopsi püramiid on suurim, umbes 140m kõrge ja aluse pindala on üle 5ha, selle sisse mahuks vabalt Tallinna Olevist kirikutorn (123m). Laotud rohkem, kui 2 miljonist kivipangast, millest igaüks kaalub umbes 2,5t. Püramiidide ehitamiseks kulus tohutult tööjõudu (Niiluse üleujutuse ajal tegevuseta jäänud rahvas) ja kulutused olid nii suured, et mõjusid kurnavalt riigi majandusele (osalt seetõttu loobutigi hiljem nende ehitamisest). Püramiidid ei olnud üksikehitised, vaid osa suurest kompleksist. Läheduses paiknesid sugulaste ja ülikute mastabad. Tekkisid omapärased nn. "surnute linnad," mille juurde kuulusid templid ja sillutatud teed. Egiptuse templi lihtsaim tüüp oli kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja pealt suures osas lahtine ehitis. Selle peaosaks oli õu, mida ümbritses sammaskäik. Õue taga asus
Püramiide ehitati lubjakivist ja Keskmise riigi ajal tellistest. Egiptuse eeskujul ehitasid püramiide Napata ja Meroe valitsejad. Ameerika vanade kultuurrahvaste püramiidid on astmelised ja moodustavad püramiidi tipus asuva templi aluse. . Püramiidide ehitamiseks kulus tohutult tööjõudu, kelleks oli peamiselt Niiluse üleujutuste ajal tegevuseta jäänud rahvas. Samuti olid püramiidide ehitamise kulutused nii suured, et mõjusid kurnavalt riigi majandusele. Osalt seetõttu loobutigi hiljem püramiidide ehitamisest. Püramiidid ei olnud üksikehitised, vaid osa suurest kompleksist. Läheduses paiknesid sugulaste ja ülikute mastabad. Tekkisid omapärased nn "surnute linnad," mille juurde kuulusid templid ja sillutatud teed. Vaarao Dzoseri hauakamber on maailma esimene suuremõõtmeline kivimonument ja esimene Egiptuse püramiid. Sellise astmikpüramiidi loomiseks tuli ehitada kuus mastabat üksteise peale, iga järgmine eelmisest väiksem. Matmiskamber on 27 m
Tutanchamoni ajal, taastati vanade tavade ja preestrite võim. Arhitektuur Egiptuse suurimaks ja täiuslikumaks loominguks arhitektuuri alal olid püramiidid. Oletatakse, et püramiidid on välja arenenud silmapaistvate isikute hauaehitistest. Püramiidide ehitamiseks kulus tohutult tööjõudu, kelleks oli peamiselt Niiluse üleujutuste ajal tegevuseta jäänud rahvas. Samuti olid püramiidide ehitamise kulutused nii suured, et mõjusid kurnavalt riigi majandusele. Osalt seetõttu loobutigi hiljem püramiidide ehitamisest. Püramiidid ei olnud üksikehitised, vaid osa suurest kompleksist. Läheduses paiknesid sugulaste ja ülikute mastabad. Tekkisid omapärased nn "surnute linnad," mille juurde kuulusid templid ja sillutatud teed. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju sfinks, mis nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks.
annaabi.ee 
