Tõtt öelda ta ei tunnegi muud kui seda oma paratamatut süütust. See ongi, mis teeb talle kõik lubatavaks. Ainus, mida ta endalt nõuab, on elada ainult sellega, mida ta teab, leppida sellega, mis on, ja mitte sekkuda millessegi, mis pole kindel. Talle vastatakse, et miski pole kindel. Aga vähemalt see on kindel. Ja sellega tal ongi tegemist: ta tahab teada, kas on võimalik eesmärgita elada. ... teadvus, mäss ja keeldumine on loobumuse vastandid. Nad toituvad kõigest sellest, mis inimsüdames on kirglikku ja taandamatut. Enesetapp on tõe salgamine. [ -- ] Kahele inimesele, kelle elu on aastate poolest võrdse pikkusega, pakub maailm alati võrdse hulga kogemusi. Aga meie asi on neid teadlikult vastu võtta. Tajuda oma elu, oma mässu, oma vabadust, ja võimalikult palju, see ongi seesama, mis elada võimalikult palju. [ -- ] ,,Palve on see, kui pimedus tuleb vaimu peale," ütleb Alain. ,,Aga vaim peabki
Psüühika arenduprotsess on juba loomu poolest religioosne. Ise arhetüübist ehk alateadvuses olevast Jumala pitsatist järeldas Jung, et Jumal kõneleb inimesega seestpoolt ja põhiliselt sarnaselt. Religioossete pärimmuste erinevused tulenevad sellest, et tegemist on katsetega midagi põhimõtteliselt väljendamatut sümboolselt siiski väljendada. Tüüpilisemaid transtsendentse kogemuse sümboleid on palveränd vabanemise, loobumuse ja lunastuse teekond, mida juhib ning suunab kaastunde (anima/animus). Ise sõmboliks võib olla ka kivi. 5 Mis on sellel kõigel religiooniga pistmist? Jung ise arvas, et inimesed on kaotanud usu igasugusesse religiooni, sest nad ei mõista seda. Kui inimese elu kulgeb ilma religioonita hästi, siis ta sellest puudust ei tunne; aga kui midagi läheb halvasti, siis hakatakse sellele seletust otsima
Platoni rajatud Akadeemia ajalugu jagatakse 3 perioodi: 1. Vana akadeemia Platoni surmast a-ni 260 e. Kr. 2. Keskmine akadeemia 260 e. Kr.- uue ajaarvamise algus, platonism asendub skepsisega. Esimene selle ajajärgu juhataja Arkesilaos. 3. Noorem akadeemia uusplatonism. Vana akadeemia esimene juhataja pärast P. surma 347-339 oli P. õepoeg ja õpilane Speusippos. Kerged pütagoorlaste mõjud, P.õpetusele midagi uut ei lisanud. Eetikas toonitas range loobumuse põhimõtet. Lõpetas enesetapuga. Järgnesid Xenokrates, Polemon, astronoom Eudoxos, matemaatik Philippos, Krantor ja Krates. Herakleides rajas Pontosesse oma kooli, eemaldus platonismist pütagoorlusse. Keegi neist ei saavutanud Platoni taset, kelle elutööd, küll juba väljaspool Akadeemiat jätkas Aristoteles. 47. Aristoteles (384322 e. Kr.) Hüütakse ka Stageiralaseks (sünnikoha j.). Sündis Makedoonida kuningriigis. Isa oli Makedoonia õukonna ihuarst
annaabi.ee 
