kutsuvad iseenesest esile okserefleksi. Mao või soole kitsenemise korral ei jõua toit piisava kiirusega sooles edasi liikuda ning pidev toidu juurde söömine tõstab rõhku kõhuõõnes ning kutsub esile oksendamise. Pärast oksendamisperioodi hoiduda · rõõskpiimatoodetest, toorest juur- ja puuviljast ning rasvastest praetud ja vürtsitatud toitudest. Kodune ravi · Oksendamist leevendab leige kummelitee, mida tuleb juua väikeste lonksudena korduvalt iga 3-5 minuti järel. Korduva oksendamise korral aitab riisikeeduvesi, rosinakeeduvesi või spetsiaalsed lahused, mis aitavad taastada organismi vedeliku kadu. Ravimitest sobivad iiveldusevastased tabletid või küünlad (cerucal ehk metroklopramiid). Kõhulahtisus · Kõhulahtisus tähendab roojamist kolm või üle kolme korra päevas, kusjuures väljaheide on normaalsest vedelam. Üle kahe nädala kestnud kõhulahtisuse
öiste jumalateenistuste ajal pidevalt unega võitlesid, saidki uuest joogist olulist abi. Kohvi joomise traditsioon pärineb Punase mere kallastelt, kust levis XV sajandil Araabia maailma. Euroopast pärit reisimehed avastasid selle joogi XVI sajandi lõpul Damaskuse, Kairo ja Konstantinoopoli kohvimajades. Esimese eurooplasena mainib 1580. aastal kohvi Prospero Alpino Paduast. Oma reisimuljetes kirjutab ta, et türklastel on musta värvi keedus, mida nad pärast sööki suurte lonksudena joovad ja veedavad niiviisi mõnusalt aega. Eurooplastele kohv meeldis ja nii kandus kohvi valmistamise ja joomise tava kiiresti üle Vahemere Itaaliasse ja Prantsusmaale. Vähem kui sajandiga vallutas kohvijoomine esmalt kogu Euroopa ja levis sealt ka koloniaalmaadesse. Kohvipuu viljades peituvad seemned vajavad röstimist Kohvipuu õitseb rikkalikult ning saagi lõplikuks valmimiseks kulub sõltuvalt sordist 8...11 kuud. Selle aja möödudes on
Pidevat iiveldustunnet võib leevendada oksendamisvastaste vahendite tarvitamise abil. Raskused neelamisel, veetustumine- düsfaagia muudab söömise ja joomise ebamugavaks. Ebamugavust leevendab enne söömist zelee vormis antav paikne tuimesti või poolvedel toit. Marlisse asetatud jäätükkide imemine aitab vahel vähendada lämbumishirmu, rahustab ja värskendab ning aitab hoida niisketena põskede limaskestad. Lisaks võib veetustumise vältimiseks anda patsiendile väikeste lonksudena jooki. Raskused eritamisel- Surijat võib piinata kusepidamatus ning äed peavad suhtuma sellesse probleemi kaasatundvalt ja taktitundeliselt. Kateteriseerimine on antud asjaoludel parim lahendus, kui see ei ohusta patsienti. Fekaalne inkontinentsus võib olla sama piinav, kuigi tavaliselt esineb sagedamini kõhukinnisus, eriti kui valude vaigistamiseks kasutatakse oopiumi sisaldavaid narkootilisi aineid. Lisaks
Iga tassi kohta joo ka klaas vett. Alkohol viib vett kehast välja. Hommikune peavalu ja pohmelus on just märk sellest. Kui tarbid palju valku, joo ka palju vett. Vedeliku tarbimine treeningu ajal. Kui sa treenid, sa higistad. Kui sa higistad, kaotad sa vedelikku. Meie kehad on vedelikust sõltuvuses ja väiksemgi vedelikupuudus viib töövõime langusele. Sinu energiatase langeb ja sa saad treeningutest vähem kasu. Seetõttu trenni ajal joo pidevalt väikeste lonksudena. Arvesta, et mida intesiivsem ja raskem on treening, seda suurem vedelikukadu ja seda rohkem pead sa jooma. Sama kehtib harjutamise kohta palava ilmaga või üleliigse riietusega. Nii, et see aastatetagune müüt, et trenni ajal ei tohi juua, ei pea paika. Enne koormust väldi magusate jookide joomist. See kutsub esile veresuhkrutaseme languse ja koos sellega ka energiataseme languse. Selle asemel, et sulle energiat anda, võtab ta ka veel viimasegi
keskmiselt pool tundi, siis näiteks hammastele kleepuvate küpsiste esilekutsutud happerünnak võib kesta veel mitu tundi pärast söömise lõpetamist. Seepärast oleks toidukord mõistlik lõpetada suhkrut mittesisaldava toidu või joogiga. Happeline toit söövitab hambapinda vahetult. Nii tekkivat kahjustust nimetame hambaerosiooniks. Lisaks happesusele on ka siin tähtis hambaga kontaktis oldud aeg. Näiteks tarbib kestvusspordiala harrastaja sidrunhapet sisaldavat spordijooki väikeste lonksudena mitme tunni jooksul, mille tagajärjel hambakude otseselt lahustub. Lisaks sisaldab tavaline erosioonipõhjustaja (nagu jäätee, koolajook või mahl) ka suhkruid, mis kaariesebaktereid toidavad. Üsna tavaline hambaid pöördumatult kahjustav tegevus on sidruniga tee joomine. Kuna teed juuakse reeglina kuumalt, siis kujuneb kontaktaeg hammastega väga pikaks. Tees ligunenud sidruniviilu hammaste vahel lutsimine võib aga olla katastroofiliste tagajärgedega harjumus.