ELEVANDI ÕPETUS: Koon valmis sellised detailid: Keha: Loon 2427 silmust, koon umbes 25 rida. Siis kahandan järjest igalt vardalt kaks silmust, kuni igale vardale on jäänud 2 silmust. Lõpetan. Jäänud augukese kinnitan lõngaotsa peites. Pea: Loon 18 silmust, koon 1113 rida, kahandan igalt vardalt kaks silmust, kuni igale vardale on jäänud 2 silmust. Koon lonti nii umbes 7cm. Lõpetan ja peidan lõngaotsa. Londiots las jääda lahtine, nagu toru või nii. Jalad heegeldan. Tegin seda nr 3 heegelnõelaga. Selleks, et mul meelde jääks, kui palju ma kasvatasin, hakkan kohe algusest lugema. Heegeldan kolm õhksimust ja ühendan need ringiks. Siis hakkan lugema: Esimesse kaks, teise kaks, kolmandasse kaks, neljandasse kaks..... Sellel elevandil 7ndasse kaks, niiet ringil on 10 kinnissilmust. Kõik jalad samamoodi. Et saada sama pikad, siis pikkust lihtsalt võrdlen kõrvutamise teel
lamedad ning paiknevad lõuapärade tagaosas. Nad söövad kõiksuguseid taimi ning mõnikord murravad suisa puid maha, et nende otsast mahlaseid lehti kätte saada. Tegemist on intelligentsete ja seltsilembeste, väga pikaealiste loomadega, kes võivad elada kuni 70- aastaseks. India elevant India elevant on kahest elevandi liigist kõige väiksem. Teda eristab Aafrika elevandist kumer selg, väiksemad kõrvad ja vaid ühe jätkega varustatud londiots. India elevandid põhiliselt metsas, kus nad toituvad rohttaimedest kui ka puulehtedest. Nii nagu Aafrika elevandid, kasutavad ka nemad lonti tööriistana, mille abil on hea taimi maast ja lehti puu otsast haarata. Isastel India elevantidel on mõnikord suured võhad, kuid emastel on need väga väiksed või puuduvad üldse. India elevante on taltsutatud ja tööloomadena kasutatud juba vähemalt 4000 aastat. Neid püütakse ning treenitakse siiani, kuigi metsikult elavate India
Ainult mammuti keha oli kaetud pika ja võrdlemisi tiheda punakaspruuni karvkattega. Aafrika elevant on nüüdisajal suurim maismaaloom. Vanade isasloomade mass ulatub 7,5 tonnini õlakõrgus 4 meetrini (keskmiselt on mass isastel 5t, emastel 3t). Vaatamata massiivsele kehaehitusele on elevant hämmastavalt liikuv, kergete liigutustega, kiire, kuid mitte tõtlik. Ta ujub suurepäraselt (siis ulatub veest välja üksnes laup või londiots), tõuseb ilma märgatava pingutuseta järsust nõlvast üles, tunneb ennast vabalt kaljude vahel. Käratult tungivad nad tihnikusse ilma okste praksumiseta. Elevandid saavad täiskasvanuks 12-15 aastaselt. Elevandiema kannab oma ühte poega 18-21 kuud. Vastsündinud elevandipoeg kaalub umbes 90 kg, kõrgus kuni 1m lont lühike. Elevant elab 50-70- aastaseks. Ta on taimetoiduline. Aafrika elevant asustab hiiglaslikku territooriumi Sahaarast lõuna pool.
( Metsaelevant ) : Aafrika metsaelevant on tuntud kui alamliik , tal on tumedam nahk ja ta on väiksemat kasvu , ümarad kõrvad ja karvasem lont . Kollased või pruunikad võhad asetsevad paralleelselt ja on suunatud allapoole . Selline kohastumus võimaldab aafrika metsas vabal läbi tiheda taimkatte liikuda . ( Loomad , lk 221 , David Burnei ) India elevant : India elevandil on väiksemad kõrvad , londiots on teistsugune , võhad on väiksed ja võivad isegi emastel puududa kui Aafrika elevantidel . Purihambad meenutavad väljasurnud mammutite omi , mis viitab nendevahelisele lähedasele sugulusele . India elevandid on pikkade aegade vältel inimesega kokku puutunud ning kõigi nelja alamliigi Malaisia , Sumatra , India mandriosas ning Sri Lanka . ( Loomad lk 220 ) India elevant on elevandi kahest liigist väikseim . India elevandid elavad põhiliselt metsas ,
annaabi.ee 
