Nii otsisidki sõjamehed linnadest üles Studium generaled ehk ülikoolid. Kolmadaks linnade võitlus suurfeodaalide vastu oma sõltumatuse eest, vajati riigiõiguslikke akte ja seetõttu hakkaski suurenema huvi juriidika vastu. Tollel ajal oli Itaalia aladel riik nimega Lombaridia. Lombardias hinnati haridust väga kõrgelt ja seepärast tekkisidki esimesed ülikoolid just sinna riiki. Esimeseks ülikooliks oli Bologna ülikool, mis tekkis 1158. aastal. Esimene ülikoolidest väljaspool Lombardiat loodi Pariisis1150. aastal. Kõikides keskaegsetes ülikoolides oli kasutusel Ladina keel. Esimesed keskaegsed ülikoolid Inglismaal olid Oxfordi ja Cambridge ülikoolid. Oxfordi ülikool loodi 12. sajandi alguses ja Cambridge 13. sajandi alguses. Ülikoolide liikumine Euroopas oli Lõuna-Euroopast Põhja-Euroopasse. Enamasti ei rajatud ülikoole kuningriikide suurimatesse linnadesse vaid rohkem väikestesse linnadesse. Kõige rohkem ülikoole rajati keskajal tänapäeva Põhja-Itaalia aladele
Sellistel aladel oli efektiivsem jalavägi(kohalike), kes kandsid kerget turvist ja võitlesid jalgsi odade ja kirvestega. (friisimaalaste näide) IV peatükk Vallutaja peegelpilt * Vallutaja oli mees, keda iseloomustas spetsiifiline kogum motiive ja teatud kindel emotsioonideskaala. Normannide edu ei kirjutata nende arvukuse või tehnilise üleoleku arvele, vaid rea psühholoogiliste omaduste arvele. Normannid moodustasid üsna tillukese saare suures meres, mis haaras Lombardiat, Kreekat ja moslemite alasid, kuid neil oli vaimuomadusi, mis andsid neile eelise. Kõigepealt nende tarmukus (strenuitas). Olles toimekad ja tublid, olid normannid samas ka kartmatu meelega. Normannid paistsid silma ka sõjalise vapruse poolest. ,,uus rahvas" muutis sõjapidamise reegleid ja väljavaateid. Selle muutuse üheks osaks oli pööre suurema julmuse, brutaalsuse ja verejanulisuse poole, sest metsikus moodustas vapruse ja mehisuse kujutelmades olulise tahu
Aastate pärast saavad nad pigem Catarina-sarnase lapse. Pere vaesub, aga kui Lorenzo tööd saab, paraneb nende elujärg. Lorenzo hukkub. Catarina läheb kloostrisse. Poeg Benvenuto jääb üksi: algul elab Rufini juures, aga lahingutegevuse tõttu jääb taas omapead, kuni hakkab palgasõduriks. Ema antud palveraamat. Käskjalg teatab, et Konradin on teel Itaaliasse. 6. Ehatäht kui halb märk. Konradin ei taha veel Lombardiat vallutama asuda. Väeleer ei tervita Konradinit hõisetega. Suur osa väest lahkub. Konradinile püütakse selgeks teha, et õigem oleks lahkuda, kuid edutult. Veel üks osa väest valmistub lahkuma. 7. Konradini väed liiguvad Veronast Paviasse. Lahkunud sõdurid asendatakse itaallastega. Rupert ja Benvenuto kohtuvad ja jutustavad oma päritolust, elust, armastusest. 8. Konradin valab uusaasta ööl õnne: sellest tuli midagi laevasarnast
Aastate pärast saavad nad pigem Catarina-sarnase lapse. Pere vaesub, aga kui Lorenzo tööd saab, paraneb nende elujärg. Lorenzo hukkub. Catarina läheb kloostrisse. Poeg Benvenuto jääb üksi: algul elab Rufini juures, aga lahingutegevuse tõttu jääb taas omapead, kuni hakkab palgasõduriks. Ema antud palveraamat. Käskjalg teatab, et Konradin on teel Itaaliasse. 6. Ehatäht kui halb märk. Konradin ei taha veel Lombardiat vallutama asuda. Väeleer ei tervita Konradinit hõisetega. Suur osa väest lahkub. Konradinile püütakse selgeks teha, et õigem oleks lahkuda, kuid edutult. Veel üks osa väest valmistub lahkuma. 7. Konradini väed liiguvad Veronast Paviasse. Lahkunud sõdurid asendatakse itaallastega. Rupert ja Benvenuto kohtuvad ja jutustavad oma päritolust, elust, armastusest. 8. Konradin valab uusaasta ööl õnne: sellest tuli midagi laevasarnast
annaabi.ee 
