muutis nümfi karuks ja kihutas ta nooltega minema. Artemise metsikus ja karmus tegid temast ohtliku jumalanna. Tema soosingut püüti võita arvukate loomade ohverdamisega. Aphrodite oli Kreeka armastuse, ilu ja viljakuse jumalanna. Kord olevat titaan Kronos ära lõignud oma isa Uranose peenise ning visanud selle merre, kuhu see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust sirgus täiskasvanud Aphrodite. Ehkki ta oli abielus sepatöö jumala, lombaka Hephaistosega, võrgutas ta sõjajumal Arese ning sai temaga neli last. Salasuhet kahtlustaval Hephasitosel õnnestus nähtamatu võrgu abil Aphrodite ja Ares voodis kinni püüda. Teised jumalad, kes olid tabamise tunnistajaks, puhkesid naerma selle asemel, et Hephasitosele kaasa tunda. Zeus ühtaegu tundis vastikust kui ka ihales teda. Kiusu pärast pani Zeus Aphrodite armuma surelikku ja sünnitama talle poja. Aphrodite oli niivõrd võimas jumalanna, et sai oma korda Zeusile kätte maksta
Athena. Athenal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida inimestele, samuti kui nooruslikku välimust.Üks Athena sümboleist oli öökull, keda seepärast tänini seostatakse tarkusega. Aphrodite oli Kreeka armastuse, ilu ja viljakuse jumalanna. Kord olevat titaan Kronos ära lõignud oma isa Uranose peenise ning visanud selle merre, kuhu see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust sirgus täiskasvanud Aphrodite. Ehkki ta oli abielus sepatöö jumala, lombaka Hephaistosega, võrgutas ta sõjajumal Arese ning sai temaga neli last. Salasuhet kahtlustaval Hephasitosel õnnestus nähtamatu võrgu abil Aphrodite ja Ares voodis kinni püüda. Teised jumalad, kes olid tabamise tunnistajaks, puhkesid naerma selle asemel, et Hephasitosele kaasa tunda. Zeus ühtaegu tundis vastikust kui ka ihales teda. Kiusu pärast pani Zeus Aphrodite armuma surelikku ja sünnitama talle poja. Aphrodite oli niivõrd võimas jumalanna, et sai oma korda Zeusile kätte maksta
tunnusmärgid - mõõga ja sandaalid, mille ainult kangelane suudab pealt ära tõsta ja käskis Aithral poeg vanemas eas sinna tuua. Vanemaks saades ema tõigi poja kivi juurde, mille Theseus ilma suurema vaevata eest ära tõstis ja tunnusmärgid ära võttis. Sandaalid jalas ja mõõk käes hakkas Theseus mööda ohtliku maismaateed Ateena poole liikuma. Teel Ateenasse tegi ta palju kangelastegusid: tappis Hephaistose lombaka poja Perisphetese,kellel meeldis teekäijaid oma suure pronksist nuiaga rünnata. Järgmisena kohtas ta Poseidoni poega Sinist, kellel meeldis teekäijaid painutatud mändide vahel lõhki kiskuda. Theseuse käe läbi sai Sinisest endast lõhki kiskumise ohver. Järgmisena sattus ta teele mõrvar Skeiron, kes valvas kitsa tee ääres, kus ühelpool oli mägi ja teisel meri, kus Hadese kilpkonn oma sööki ootas. Skeiron istus keset teed
tema kehtestatud oligarhiatest). Tänu ustavatele dekarhiatele tõusis Lysandros Kreeka mõjukaimaks meheks. Samoslased hakkasid teda koguni kultuslikult austama ja Lysandros ise plaanis Spartas reformi, mis kaotaks kahe kuningasuguvõsa valitsemiseesõiguse ja lubaks kuningaks valida kõiki Heraklesest põlvnevaid spartiaate seega ka teda ennast. Kui plaan läbi ei läinud, lootis Lysandros oma positsiooni aidates eelmise kuninga surma järel võimule tolle poolvenna, lühikest kasvu ja lombaka Agesilaose (eelmise kuninga pojast räägiti, et tema tegelik isa olevat Alkibiades), lootes viimase kaudu riigis domineerida. Kuid Agesilaos (valitses 399 361), kellest sai järgmiste aastakümnete Sparta mõjukaim riigimees, tegutses iseseisvalt ja Lysandrose mõju vähenes. Hegemoonia tõi kaasa muutuseid Sparta ühiskonnas. Tihedad suhted teiste kreeklaste ja Pärsiaga vähendasid ühiskonna suletust; järjest enam hakati kasutama traditsiooniliselt