Ta kasutas ära Jürkat ja tema perekonda, valetas ja varastas ära Jürkalt tema Põrgupõhja talu. Piiblis kümnes käsk ütleb: ,,Sa ei tohi himustada oma ligimese koda, ega midagi, mis tema oma on." Ants ainult elaski ihaldades endale kõike, mis kuulus teistele. Jürka elu suutis ta pea peale keerata. Tema ainult teenis kasu selle pealt, et Jürka teda orjas. Lõpuks nõudis ta veel Jürka poja ja tütre ka oma tallu töölisteks. Peale selle ta laskis maaparanduslaenu tõttu, lollikesel Jürkal maja oma nimele kirjutada ning hiljem kaebas ta selle pärast kohtusse kaa. Edasi hakkas ta Jürkalt igakuist renti küsima Põrgupõhjal elamise eest. Kui Jürka renti koheselt, kui Ants tahtis, ära ei suutnud maksta, kaebas ta Jürka selle eest kohtusse. Lõppude lõpuks ajas ta Jürka üldse Põrgupõhjalt minema, tuues sinna uue rentniku, kes maksab kaks korda rohkem renti, kui maksis Jürka. Ants ise tõi Jürkale põhjenduseks, et: ,,Pole enam kasulik sõber olla
Tuleb Marina ja armastust teeseldes lubab saada Grigori naiseks. Armunud Grigori on valmis Poola vägedega Venemaa poole teele asuma. IV VAATUS 1.pilt. Moskva,Vassili Blazennõi kiriku esine. Boriss on palvusel ja kui ta väljub, nõuab rahutu rahvas temalt leiba. Kerjus-lollike Jurodivõi nutab taga kopikat, mis poisid on temalt ära võtnud. Ta palub, et Boriss laseks lapsed hukata- nii, nagu juhtus tsareevitsiga! Jurodivõi tahetakse ära viia, kuid Boriss ei lase. Ta käsib lollikesel enda eest paluda. Jurodivõi aga keeldub, sest püha neitsi ei lubavat tal lapsetapja eest palvetada.Vapustatud tsaar lahkub. 2.pilt. Bojaaride istung Kremlis. Suiski räägib Borissi meeltesegadusest. Tulebki tsaar ja kuuldes Suiski sõnu, näeb taas viirastusi hukatud Dimitrist. Meeleheites Borissi jõud on otsakorral- ta laseb kutsuda poja, pärandab talle riigi ja sureb lootuses, et pojast saab Venemaale tark ja aus valitseja. 3.pilt. Metsalagendik Moskva lähedal
ta filmi lõpus teispoolsusesse, et päästa mees nõdrameelsete haiglaõdede võimu alt. Hullud ja hullumeelus on filmimaailma üks lemmikteemasid: meenutagem või Ameerika kinotööstuse kaasaegset klassikut ,,Piinatud geeniusest". Või vene filmi "Hullumaja", kus esitatakse igavene küsimus: kes siis ikkagi hullud on, kas need õnnetud internaadi elanikud või üksteist pommitavad, tulistavad ja lõikavad "normaalsed", internaadi aia taga elavad tegelased. Õndsal lollikesel, sanatoorse hullumaja kliendil, on vene kultuuris täiesti eriline koht. Ta räägib lollusi ja teeb arusaamatuid tegusid, kuid tema sonimises peitub ettekuulutusvõime. Õnnis lollike võib valitsejaid karistamatult solvata ja kuna ta ise oma saatust ei juhi, siis on ta vabadus praktiliselt piiramatu. Õndsaid lollikesi kardeti, kuid nendega arvestati ja neid isegi kadestati sageli. Siinkohal meenub vene muinasjutu kangelane tobuke Ivan, kes ahjuga ringi sõitis ja elukest nautis
annaabi.ee 
