Lokulaud (lokk, lokits, lõkulaud, kola, kolk, kolklaud, kloba, orjapill) kujutab endast kahe posti vahele kinnitatud põikpuu küljes rippuvat kuusepuust lauda, mida lüüakse kahe, harvemini ühe kasest või tammest vasaraga. Lokulauda kasutati signaalpillina, mille kaugele kõlava heliga kutsuti töölisi koju ja rahvast kokku, teatati õnnetusjuhtumitest (tulekahju), aeti karja kokku. Et lokku löödi paljudes peredes ja mitmesugustel puhkudel, taoti vahetegemiseks eri rütme. Lokulauad olid enamasti mõisates, kuid ka suuremates taludes. Pingipill (tuhkapill) koosneb veidi krobelisest puitalusest (põrand, uksepakk, pink, tühi õllevaat) ja lõhestatud otsaga kepist või luuavarrest. Viimasega kraabitakse tuhaga üleriputatud puitalust (pingil istudes hõõruti kepiga kasetohuga kaetud õnarust). Pingipilli mängiti enamasti naljapillina teiste pillide saateks või pulmaorkestris. Parmupill on Eestisse jõudnud ilmselt sakslaste vahendusel
Pillid Rahvapillidel olid (ja on osalt veel tänapäevalgi) erinevad kasutusalad (karjasepillid, jahimeeste peibutuspillid) ning ülesanded (signaalpillid, tantsupillid, laste mänguasjad jms). Muusikas segunesid pragmaatiline (st otseselt kasulik), maagiline (nõiduv) ja esteetiline (ilu pärast) otstarve, kuid sõltuvalt olukorrast võis mõni neist olla esiplaanil. Pillide ja tarbeesemete piirimaile jäävad mitmed pragmaatilise otstarbega instrumendid: käristid, lokulauad, jahisarved, millega anti edasi teateid ning hirmutati metsloomi ja kurje vaime. Selliste pillide tekitatud helid jäävad sageli muusika ja mittemuusika (isegi müra) vahealale. Niisamuti jääb muusika piirimaile suur osa väikeste laste tekitatud pillihelidest. Rahvapillide liigitamine: Idiofonid ise helisevad pillidHeli tekitab pilli materjal, korpus ise, kui seda lüüa või näppida. Lokulaud (lokk, lokits, lõkulaud, kola, kolk, kolklaud, kloba, orjapill) Heliraud (tagiraud) .
otstarve, kuid sõltuvalt olukorrast võis mõni neist olla esiplaanil. Väga erinev otstarve oli näiteks muusikal, mida tegid karjased. Lihtsate looduslike pillide mängimine võis olla ajaviiteks, sidepidamiseks, metsloomade hirmutamiseks ja meelelahutuseks nii mängijale kui tema kaaslastele. Pillide ja tarbeesemete piirimaile jäävad mitmed pragmaatilise otstarbega instrumendid: käristid, lokulauad, jahisarved, millega anti edasi teateid ning hirmutati metsloomi ja kurje vaime. Selliste pillide tekitatud helid jäävad sageli muusika ja mittemuusika (isegi müra) vahealale. Niisamuti jääb muusika piirimaile suur osa väikeste laste tekitatud pillihelidest. Muusikal arvati olevat maagilist jõudu. Uskumuse kohaselt pidi esimesel karjapäeval tublisti pasunat puhuma, et kari suvel hästi koos seisaks.
annaabi.ee 
