Ordoviitsium Devon Silur Devon Vend Kristalne aluskord Lokno-Mõniste kerge 3 Eesti hüdrogeloogia III: veekompleksid/veekihid Eesti hüdrogeloogia IV: veekompleksid/veekihid Veekihid:
t.). Moodustus Svekofennia kurdmäestik, tulevane Eesti asus selle mägimaastiku keskosas, mida pidevad kulutused tasandasid küklikuks tasandikuks (lavamaaks). Vana-, Kesk- ja Uusaegkonna kõikuvliikumised tekitasid maakoorde laugeid vagumusi, millesse moodustusid settebasseinid (Balti sünekliis), vähemliikuvatest maakooreosadest kujunesid kilbid (Fennoskandia kilp). Tektooniliste survepingete mõjul tekkisid Eesti erinevates piirkondades kerkealad (Valmiera-Mõniste- Lokno) ja tektoonilised rikked (Aseri, Ahtme jt.) 4. Eesti geoloogilised ajastud ja ladestud. Pealiskorra vanimaks stratigraafiliseks üksuseks on vendi ladestu (125 m paksune). Umbes 650-550 miljonit aastat tagasi aguaegkonna lõpul kattis Põhja- ja Kirde-Eestit magedaveeline veekogu. Selles veekogus settisid nii jämedateralised liivad kui savid (vendi ladestu). Vendi avamusala on vaid Soome lahe põhjas, mõnel saarel (nt. Pranglil) ning Lahemaa pls. põhjatippudes pinnakatte all. Kõige
Vaata järgi geoloogiline ajaskaala! Noorem kui Devon Eestis ei esine. Ürgmandrite ehk kraatonite asetus Kambriumis Salumäed ehk korallrihvid Aluspõhja settekivimid on tekkinud 360-570 milj. aastat tagasi Settelise pealiskorra kihid on väga väikese 6-13-minutilise nurga all lõuna poole kaldu (2-4 m langust 1 km kohta) settekihindi kogupaksus ulatub 150-st (Soome lahe lõunarannikul) kuni 600 m-ni Edela-Eestis (Ruhnul 770 m). Valmiera-Lokno kerkealal väheneb järsult 350 m-niAluspõhja settekivimite joonis Eesti lõikes Põhja-Eesti Vallaste juga tehislik paest läbi raiutud Vendi ladestu · Vanim statisgraafiline üksus · Kõige vanem settekivim · Kõige paksem ja täielikum Kirde-Eestis · Enamasti pinnase all · Matsalust siia poole ei esine · Setendid Eestis ei paljandu · Lääne- ja Edela-Eestis vendi setendid puuduvad · Rakenduslik tähtsus seostub põhjaveega
annaabi.ee 
