1963. a asendatakse Hruštsov veretu riigipöörde käigus, saadetakse pensionile. Võim läheb 3 mehe kätte, kellest on oluline ainult 1 – L. Brežnev (võimule 1964. a). Tema aega tuntakse kui stagnatsiooniaega (seisakuaeg); ta pööras tagasi sulaaja reformid. NSVL ja idabloki lagunemine Brežnev püsib võimul liiga kaua (1982ni). Tema võimuaeg oli seisakuaeg NSVLis. Stagnatsiooni väljendumine Ei suudetud toota piisavalt tarbekaupu – valitses defitsiit. Riigis lokkasid korruptsioon, ringkäendus, varimajandus Partei kõrgemad juhid (nomenklatuur) olid huvitatud ainult oma positsiooni säilitamisest Põhiliseks sissetulekuallikaks muutus toorainete eksport (e naftadollarid) Üritati majandust käivitada suurprojektidega 1970-71 raudteemagistraali rajamisega. Poolas “solidaarsus” – ametiühingute ühendus, mille eesotsas oli Gdanskist pärit elektrik Lech Walesa. 1980
vandenõu tulemusel 1964. NLKP Keskkomitee uueks juhiks sai Leonid Breznev, oli sellel kohal 1964-1982 (surmani). Ministrite Nõukogu esimees 1964-1980 oli Aleksei Kossõgin. Esialgu püüdis ka Breznev ellu viia uuendusi, ent peale 1968. aastat, eriti aga 1970. aastatel valitses stagnatsioon (ehk seisak) nii majanduses kui vaimuelus. Sellel ajal omandas nomenklatuur (=teatud ametikohad partei- ja võimuaparaadis, kitsas isikute ring) tohutu võimu. Lokkasid kuritarvitused, korruptsioon. Viimastel eluaastatel oli Breznev haige, nõder, tönts naeruväärne! 1982 Breznev suri. 1982-1984 oli NLKP peasekretär Juri Andropov (suri 1984) 1984-1985 oli NLKP peasekretär Konstantin Tsernenko (suri 1985) Ministrite Nõukogu esimees 1980-1985 oli Nikolai Tihhonov NSV Liidus kehtis gerontokraatia ehk vanurite võim! Muu maailma silmis oli NSV Liit oma iga-aastaste riigipeade matustega juba natuke naeruväärne, seda mõistsid riigijuhid isegi
peavadki rahvaluulet ja erinevaid pärimusi meie rahvuskultuuri tähtsaks osaks. Ta lisas veel: Rahvaluule on enamuse jaoks arhailine mõiste. Seda seostatakse sageli ainult igipikkade regilauludega ja memmede/taatide muinasjuttudega. Tegelikult on rahvaluule tohutult mitmetahuline ja põnev. Minu arvates on folkloor otseselt seotud erinevate ajajärkudega, s.t. erinevatel ajajärkudel olid populaarsed erinevad folkloori tüübid - maailmasõdade ajal lokkasid linnalegendid, anektoodid. Tänapäeval internetis ketikirjad, netinaljad. Aga palju arhailisematel perioodidel olid aktuaalseks meie jaoks rahvaluule võrdkujud - kangelaslood, muinasjutud, vanasõnad ja erinevate jumaluste ja pühadega seotud jutud. Mina võin järeldada siit, et noored ei peagi rahvaluulet pelgalt arhailisteks tekstideks, mis on ja olid omased vaid vanema põlvkonna inimestele. Tuttavlik on Kätlinile näiteks ka
Need neiud said korraliku kaasavara ja pandi mehele. Kaasavara suurus sõltus saadud öö muljetest, olles 10 000- 20 000 livri. Lisapreemia said need neiud, kes said selle ainsa öö tulemusena ka lapse. Sisuliselt riigiasjadega ei tegeletud, kõik keerles naiste ümber. 18. sajandit ong nimetatud ka naiste sajandiks. Armastust oli samas vähe, pigem oli tegemist ihade ja lõbujanu rahuldamisega. Uus mood oli nukunäoga naine, kes sarnaneb lapsega. Palju kasutati lõhnaõlisid. Õukonnas lokkasid roppused ja nilbused, kirjutati oode inimese tagapoolele jne, mida siis avalikult salongiõhtutel ette kanti. Daamide soengud omandasid enneolematu kõrguse ja väljanägemise, mõni soeng oli kõrge kuni meeter. Juustesse pikiti puuvilju, kalliskive või kujutati nendel mingeid stseene (näiteks tehti juustesse talu või merelahing). 58. eluaasta vanuses hakkas kuningas huvituma jälle homoseksuaalsusest, kuni 1769. aastal sai ta omale uue ametliku armukese Jean Du Barry
Ta f näugus oma teekonnal paar korda ettevaatlikult. Siis hüppas ta kuuri katusele ja sealt maha. Huckleberry Finn ootas oma kärvanud kassiga. Poisid asusid teele ja kadusid pimedusse. Poole tunni möödudes kõndisid nad juba kalmistu pikas rohus. See oli lääne tüüpi vanamoeline kalmistu. Ta asetses künkal, umbes poolteist miili linnast eemal, ja teda piiras logisev puuaed, mis oli kohati sissepoole, kohati väljapoole längus, kuid ei seisnud kusagil püsti. Rohi ja umbrohi lokkasid üle kogu käimistu. Kõik vanad hauad olid sisse vajunud. Polnud ühtegi hauakivi; ümmarguse otsaga, ussidest puretud mälestustahvlid olid kallakil haudade köhal, otsides asjatult tuge. «Pühendatud -- selle ja selle -- mälestusele» oli nendele kord kirjutatud, kuid enamikul nendest ei oleks suudetud seda enam lugeda, isegi kui seal valge oleks olnud. Tasane tuul oigas puude okstes ja Tom kartis, et need võivad olla surnute hinged, kes kaebavad rahurikkumise pärast
annaabi.ee 
