Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga. See aga ei takistanud teda 1853 pühendumast tõlkimisele. Mérimée tutvustas Prantsusmaal vene kirjandust, tõlkides Puskinit, Gogolit ja Turgenevit. Teosed eesti keeles · "Karl XI nägemus". Tõlkinud Karl Reitav sarjas Hirmu ja õuduse jutud, nr 7, Tartu 1917 · "Tamango" (novellid "Tamango", "Mateo Falcone", "Dzumaan", "Hispaania nõiamoorid"). Tõlkinud V. Vallaste. Loodus, Tartu 1929 · "Lokis: Leedu legend". Tõlkinud Karl Kirp. Olion / G. Naelapea, Tartu 1931 (ilmunud ka raamatus "Kuus juttu: välisautoreid", Tartu 1931) · "Carmen" (novell). Tõlkinud Jolanda Kull, kommenteerinud Ott Ojamaa. Sari Klassikalised lood, ER, Tallinn 1974 · "Colomba. Carmen". Tõlkinud Sirje Keevallik ja Jolanda Kull, eessõna: Ott Ojamaa. Europeia-sari, Perioodika, Tallinn 1990; kordustrükk Ott Ojamaa ja Lauri Leesi saatesõnadega: AVITA, Tallinn 1996 · "Pärtliöö" (romaan)
,,Charles IX valitsemise kroonika,,1572.a Pärtliööst valmistasid ette zanrimuudatust.Põhizanriks sai novell. Novellides "Etruski vaas", "Kahekordne eksitus" , "Arsene Guillot" hukkuvad kangelased armastuse pärast. Mérimée kirjutas ka eksootilie ainestikuga jutte "Tamango" käsitleb neegerorjade mässu ja osutab tsivilisatsiooni pahadele. "Mateo Falcone" räägib korsiklaste kommetest ning "Colomba" veritasust korsika moodi "Lokis" põhineb leedu rahvamuistendeil Novell "Carmen" on Hispaania aineline lugu vabadusest ja armastusest. Caremenis nagu ka teistes Mérimée tegelastes ilmneb palju vastuolulist: headus ja kurjus, alatus ja suuremeelsus. "Carmen" annab hea ettekujutuse Mérimée loomingu omapärast ja stiilist. Ühelt poolt romantismile iseloomulikud tugevad karaktereid,kuumad kired, eksootika, nõidus, ebausk, röövlid, salakaubavedajad,
Loetud teose autor ja pealkiri. Teose autor on Prosper Mérimée ja teose pealkiri on “Carmen”. 2. Võimalusel tutvusta lühidalt autorit, toetudes kaanetekstile või ajakirjandusele ( põhjaliku ajakirjandusele tugineva tutvustuse eest saad lisapunkti ) Prosper Mérimée (1803–1870) oli Prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Tema teosed olid romantikasugemelised, tugevaid ja kirglikke karaktereid kujutavad („Carmen”, „Colomba”) ning fantastikasugemeline („Lokis”) proosa ja näidendid. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. Teda köitis müstika, ajalugu ja kõik ebatavaline, sellest ta ka kirjutas. Peamisteks kirjanduslikeks allikateks olid Hispaania ja Venemaa. Mérimée tuntuim teos on “Carmen”, mille põhjal on tehtud ooper “Carmen”. Ta tõlkis plajude tähtsate vene kirjanike töid, sealhulgas ka Puškini, prantsus keelde
Üksteise järel ilmusid ajakirjanduses ,,Matteo Falcone", ,,Reduudi vallutamine", ,,Tamango" ja ,,Federigo". Pariisi peenemat elu käsitlesid ,,Etruski vaas" ja ,,Triktraki partii". Need kõik valmistavad novellikogu ,,Mosaiik". ,,Kahekordne eksitus", ,,Hinged puhastustules", ,,Ille´i Venus", ,,Colomba", ,,Arsene Guillot" ja ,,Carmen". Tõlked vene keelest: Puskini ,,Padaemand", ,,Mustlased" ja katkendid Gogoli teostest, Turgenevi jutud ning leedu legendi aineline ,,Lokis". Osalt lõpetamata jäänud teosed: kriitilised tööd vene kirjanduse kohta- ,,Nikolai Gogol", ,,Aleksander Puskin", ,,Ivan Turgenev". Kunstiajaloolistest töödest tähtsamad ,,Ajaloolised mälestusmärgid", ,,Keskaja arhitektuur" ja ,,Inglise kunst". Tema loomingus puuduvad laiahaardelised sotsiaalsed romaanid. Tema zanr oli novell. Tema novellid paistavad silma teaduslikult täpse stiiliga. Kangelased sageli vastuolulised isiksused.