Liidu, Rootsi ja Poolaga. Kollektiivne julgeoleku süsteem- Seotud Rahvaste Liiduga, mis oli loodud et vältida I MS aegset katastroofi. Nähti ette, et kõik liikmed peavad loobuma sõjalisest tegevusest. Kui mõni riik ründab Rahvaste Liidu liikmesriiki siis rakendatakse ühiseid saktsioone: poliitiliste ja majandussuhete katkestamine. Kuid Rahvaste Liidul puudus omad relvad ja armee. Rahvaste Liidus domineerisid suurriigid. 1925 Lokarno leping- Tagati Saksamaast asuvate lääneriikide julgeolek. Saksamaa liitus Rahvaste liiduga. Kasutati Rahvaste Liitu, et näidata et selline väikene riik nagu Eesti eksisteerib. Eesti võttis osa orjanduse vastu võitlemisest, kuigi Eestis puudus orjandus. Eesti suhted Suurbritanniaga: 1. detsembril 1924 Tallinnas kommunistliku riigipöörde katse tõttu pöördus Eesti Briti ministeeriumi poole nõudmiseks saata
lepped, NATO - Varssavi pakti riikide vahelised kokkulepped jne Sellised ühendused kestavad vaid senikaua, kuni osalejad on sellest huvitatud, vastasel korral ei täida riik lepingu tingimusi: · väites, et lepingus on riigi rahvuslikud huvid halvasti esindatud (OPEC) · Ei leita ühist keelt leppega lubatud tegevuses, strateegias (SALT1 1972-1977,ja SALT2 1979- Venemaa ja USA süüdistasid üksteist mitte täitmises) · Peamiste lepingupunktide saavutamine võib olla võimatu (Lokarno leping 1925) Rahvusvaheline õigus Eesmärk formuleerida ja piirata riikide vahelist suhtlust. 43 44 1625 H Grotius loomulik seadus pani paika "mõistliku" riikidevah. käitumise. Probleem: igaüks defineerib "mõistlikku" vastavalt oma huvidele. 19. saj. Positivistlik seadus otsekohesed ja kirjalikud riikidevahelised lepped ja konventsioonid
Sellised ühendused kestavad vaid senikaua, kuni osalejad on huvitatud, vastasel korral ei täida riik lepingu tingimusi: väites, et lepingus on riigi rahvuslikud huvid halvasti esindatud (OPEC); ei leita ühist keelt leppega lubatud tegevuses, strateegias (SALT1 1972-1977,ja SALT2 1979-NL ja USA süüdistasid üksteist mitte täitmises); peamiste lepingupunktide saavutamine võib olla võimatu (Lokarno leping 1925). Rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvahelised organisatsioonid, korporatsioonid, etnilised ja usuliikumised ning terrorirühmitused, neid kõiki peetakse uuteks osalejateks rahvusvahelises suhetes. Uuteks selles mõistes, et on muutunud olulisteks osalejateks viimase viiekümne aasta jooksul, kuigi esimesed rahvusvahelised organisatsioonid tekkisid alates 19. sajandi algusest.
annaabi.ee 
