punktide kasutamist jne Rooste luulekogud 1999. aastal ilmus esikluulekogu ,,Sonetid". See oli jõulise sotsiaalsuse ühendamine lembelüürikaga 2000. aastal ,,Veri Valla" 2002. aastal ,,Lameda taeva all". Teemaks oli amerikaniseerimine, Eesti valitsus, narkootikumid ja ,,alkouimast". 2003. aastal ,,Rõõm ühest koledast päevast". Teemaks oli autori tunded koleda urbaniseerunud ühiskonna keskel. Lokaalsust rõhutav materiaalne kultuur kombineerub eeterlikuna 2005. aastal ilmus CD luulekogu ,,Ilusaks inimeseks". Luulekogu tekstid näitavad paljuski elu pahupoolt, kuidas inimene on nõrk, mõjutav ja jääb alla tema ümber toimuvale ning kaotab iseenda 2011. aastal ilmus ,, Kuidas tappa laulurästas" 2008. aastal ,,Talvine eesti idioot". Kogu teemaks on elu ja inimesed meie ümber. Eriti eesti mehed kui machod, ksenofoobid ja homofoobid
seemneid ja pistes õiged kurgid ise purki. See aitab hoida kvaliteeti ja mahtusid, mis on nii kurgikasvatajate kui ka Põltsamaa Felixi huvides. Seejuures on lepinguliste partnerite hulk ajapikku stabiliseerunud – partnereid on vähem, aga neil on suurem võimekus kasvatada häid kurke vajalikus mahus. Kodumaise tooraine kasutamist rõhutatakse ka turunduses, kaasates talunike ja arvamusliidrite nägusid reklaamidesse. Seega väärtustab Põltsamaa Felix lokaalsust väga kõrgelt, kuigi firma taust on rahvusvaheline. Põltsamaa Felix on toiduainetööstusettevõte, mis on oma peaeesmärgiks sedanud pikaajalise väärtusloome. Soovitakse olla klientidele ja tarbjatele hea partner ning toota maitsvaid ja tervislikke tooteid, olla töötajatele jätkusuutlik, turvaline, arenev ja tasuv töökoht, omanikele tulus investeering ningühiskonna suhtes vastutustundlik ja keskkonnasäästlik. Säästliku mõtteviisi kajastavad ka ettevõtte väärtushinnangud,
See avatuse psühholoogia on mitmesuguseid teemasid siin esile toonud. Kuivõrd selle globaliseerumise ja avatuse kõrval mängib rolli rahvuslikkus ja rahvuslike ideede olemasolu? Kas siin on mingi pinge või mitte? Kindlasti pole need rahvuslikud ideed väga populaarsed ja midagi sellist, mis oleks pidevalt teema või kõneaine. Võib-olla viimase paari-kolme aasta jooksul on näha pööret, et globaliseerumine pole ainuvõimalik tee, vaid ka lokaalsust hakatakse tähtsustama. Me pole ainult maailmaruumis, vaid ka mingist lokaalsest ruumist pärit. Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Kolmas asi, mida tuleb kindlasti esile tõsta, on see, et viimast seitset aastat võib Eesti kontekstis nimetada ajastuks, millal seab ennast sisse tarbimiskapitalism. Saabub tarbijaühiskond
ja katoliiklaste seas. (Patterson, 2013, p. 200) Niisiis on Vabariikliku partei toetajaskonna kujunemine mingil määral teatud lõhedel põhinev. Vabariiklased on suhteliselt konservatiivsed ning nad asetavad rõhu eraettevõtlusele. (Gitelson jt, 1996, lk. 125) Üldiselt seisavad konservatiivid vastu massiivsele valitsuse sekkumisele poliitikasse ja majandusse. Selle asemel toetavad nad riigiprobleemide lahendamisel pigem turumehhanisme, osariike, lokaalsust ja vabatahtlikkust. Nad toetavad traditsioonilist moraali, vabadust kui esmast poliitilist väärtust, religiooni, pereväärtusi ja nõuavad valitsuselt nende väärtuste kindlustamist. (D. V. Edwards, 1998, p. 127) Ameerika Ühendriikide parteisüsteemi pikk ajalugu on näidanud, et edukas partei seisab harva kaugel avaliku arvamuse keskpunktist. USA valijate seas on vähe neid, kes on ekstreemselt konservatiivsed või liberaalsed ja seega peavad parteid selleks, et sõltumatute ja