000 Läänemere viigerhüljest. Just inimese mõju tõttu on kunagisest arvukast liigist säilinud Eesti rannavetes kõigest mõned tuhanded isendid (ligikaudu 6500-8000 viigerhüljest). Läänemere viigerhüljes on ohualti liigina IUCN Punases nimekirjas ning kaitstud ka Berni konventsiooni, EL loodusdirektiivi ja riiklike seadustega maades, kuhu tema leviala ulatub. Tänapäeval on selle liigi küttimine kogu Läänemerel keelatud. Randla Randal ehk randalhüljes (Phoca vitulina) on loivaline hülglaste sugukonnast. Randali levilaks on põhjaparas- ja arktilise vöötme mere rannikud. Neid elutseb nii Atlandi kui ka Vaikse ookeani põhjapoolsetes rannikupiirkondades, samuti Lääne- ja Põhjameres. Randalite levila on loivaliste seas üks laiemaid. Randalid nagu viigridki elavad üksi või väikestes karjades. Nad toituvad peamiselt põhjakaladest, kuid vahel ka vähilistest ja karpidest. Randhüljes Foto: Baird, M. (2006)
keeles Tabel 2 - Hallhülge süstemaatiline kuuluvus 1.3. Randali üldiseloomustus. (Mitmete andmete järgi enam Eesti vetes ei ela. Teiste allikate järgi veel elab Läänemeres, kuid on haruldane.). Randal ehk randalhüljes - Phoca vitulina. (Joonis 3 - Randal e. Phoca vitulinaError: Reference source not found) 10 1.3.1. Levila ja välimus Loivaline hülglaste sugukonnast. (Tabel 3 - Randali süstemaatiline kuuluvusError: Reference source not found). Randali levilaks on põhjaparas- ja artiklise vöötme mere rannikud. Neid elutseb nii Atlandi kui ka Vaikse ookeani põhjapoolsetes rannikupiirkondades, samuti Lääne- jaPõhjameres. Randalite levila on loivaliste seas üks laiemaid. Randaleid arvatakse olevat 400 000 500 000, mõned alamliigid on ohustatud. Randali küttimine, mis
Sinivaal maailma suurim loom, kes kunagi Maal elanud. Teda võib kohata maailmameres Arktikast kinu Arktika jääväljadeni. Talve veedab soojemates vetes. Keiserpingviin suurim pingviin, kes on ligi meetri pikkune. Ta pesitseb Arktika talvel. Pojad kaetud udusulgedega. Grööni hüljes tumeda peaga laiguline hüljes. Valgevaal väikese ümara peaga vaal, kes kasvab kuni 6 meetri pikkuseks. Morsk suurim põhjapoolkera loivaline. Jääkaru suurim kiskjaline Maal KÜLMAKÕRB Külmakõrb ääristab kitsa ja katkendliku ribana jäävööndit. See on ala, kus suvekuudel tõuseb õhutemperatuur plusskraadidesse ja lumi sulab üheks- kaheks kuuks. Sajab vähe, suvekuudel peamiselt uduvihma, sageli esineb udu. Taimedest kasvavad seal vetikad, seened, samblikud, samblad ning üksikud rohttaimed. INIMESED JÄÄVÖÖNDIS JA KÜLMAKÕRBES Püsiv inimasustus jäävööndis üldiselt puudub
annaabi.ee 
